Alpbach on linn ja vald (Gemeinde) Austrias Tirooli liidumaal Kufsteini ringkonnas. Vald asub 975 m kõrgusel merepinnast. Valla pindala on 58,38 km², 1. jaanuaril 2016 elas seal 2561 inimest.

Alpbach

Vapp

Pindala 58,4 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke 2561 (1.01.2018)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 47° 24′ N, 11° 57′ E
Valla asend Kufsteini ringkonnas
Alpbach (Austria)
Alpbach
Alpbach

Ajalugu muuda

Varaseim kirjalik ülestähendus nimest Alpbach pärineb aastast 1150, kuigi teadaolevalt algas inimasustus seal 1000. aasta paiku ja enne seda, ning Steinberger Jochis (Zillertali viiv kuru) 1860. aastal leitud pronkskirves viitab, et marsruut oli kasutusel juba Hallstatti perioodil.

Kristlus toodi piirkonda esmakordselt 7. ja 8. sajandil iiri ja šoti munkade poolt ning kihelkonnakiriku kaitsepühak on tegelikult Püha Oswald, endine Northumbria kuningas.

15. sajandi alguses avastati Gratlspitzil ja Schatzbergil ning Luegergrabenis vase- ja hõbedalasundid. Sel ajal omas Fuggeri kaupmeheperekond Augsburgist kontrolli kaevandustööde üle Schwazis ja Kitzbühelis ning nad laiendasid oma tegevust Alpbachtali. Böglerhof majutas Fuggeri kontorit ja oli ka kaevanduskohtu asukoht. Tol ajal oli Alpbachis juba 2 võõrastemaja, Böglerhof ja Jakober Inn, kus külamehed said juua piiritusjooke, nagu schnapps. 19. sajandi keskpaigaks oli kaevanduste tootlikkus langenud tasemele, kus nad tuli sulgeda.

Vorder-Unterbergi talu, mille aastatel 1636–1638 ehitasid kohalikud puusepad ja mis kestis aastani 1952, seisab Inneralpbachis metsaserval väikesest kirikust kõrgemal. Täna on hoones mägipõllumajanduse muuseum ja eksponaatide hulgas on vana võõrastetuba, kabel, kombineeritud köök ja suitsutamisruum ning üle 800 argi- ja tööeset.

 
Tüüpiline küün Alpbachis

Alpbachtali viiv tee ehitati alles 1926. aastal ja küla isoleeritud asukoht tõi kaasa eripärase arhitektuuri- ja sisustusstiili arengu ning võimaldas ka kohalike rahvapärimuste pikemaajalise säilimise, kui enamikus Tirooli orgudes.

Turismiajastu muuda

Turistid hakkasid Alpbachi saabuma 20. sajandi alguses ja 1938. aastal oli külas majutust 110 külastajale. Sellest ajast on see arv kasvanud 2500-ni ja Alpbachi külastab nüüd umbes 22 000 külalist suviti ja umbes samapalju talviti, mis teeb igal aastal kokku 300 000 ööbimist. Turism on peamine sissetuleku allikas tänapäeval 2300 kohalikule elanikule, kuid siiski on Alpbachis 105 töötavat talumajapidamist, sama arv, mis sada aastat tagasi.

1945. aastast toimub Alpbachis European Forum Alpbach, teadus-, äritegevus-, kunsti- ja poliitikamaailma juhtfiguuride iga-aastane kahenädalane konverents. Forum ja nii paljude inimeste osavõtt, kes on kujundanud oma aja mõtet, on andnud Alpbachile hüüdnime "Mõtlejate küla".

Esimene konverentsisaal Alpbachis ehitati 1950. aastate keskpaigas ja nimetati Austria poeedi Paula von Preradovići järgi, kes kirjutas Austria riigihümni sõnad. Täiskogu saal nimetati füüsiku ja Nobeli auhinna laureaadi Erwin Schrödingeri järgi. Ta on maetud Alpbachi kalmistule.

 
Erwin Schrödingeri haud

Alpbachi linnapea Alfons Moseri (aastatel 1945 kuni 1979) ettepanekul andis volikogu 1953. aastal välja kohaliku planeerimise seaduse, mis muutis traditsioonilises stiilis arhitektuuri Alpbachis kohustuslikuks kõigile uutele ehitistele.

Aastate jooksul on Alpbach kogunud palju auhindu ja esiletõstmisi. 1975. aastal kinnitas Austria Rahvatervise Instituut, et Alpbachis on puhtaim ja selgeim õhk kogu Austrias. Austria Televisiooni telekonkursiga hääletati see 1983. aastal "Austria ilusaimaks külaks". 1985. aasta juunis andis Euroopa Nõukogu Strasbourgis Alpbachile õiguse heisata Euroopa lipp, tunnustades kogukonna teeneid Euroopa ühtsusele. 1993. aastal võitis Alpbach auhinna "Euroopa kõige ilusam lilleline küla".

Tänapäevane Alpbach muuda

1999. aastal avati uus Alpbachi kongressikeskus, koos 55. Euroopa Foorumiga. Koos põneva arhitektuuri ja minimaalse keskkonnamõjuga on peamine arhitektuuriline joon spiraalikujuline galerii põrandast laeni klaasidega unikaalse vaatega tähelepanuväärsele mägisele taustale.

Alpbach on ka tuntud suusakeskus, kust leiavad jõukohaseid suusaradu nii algajad, edasijõudnud kui ka suurte kogemustega suusatajad. Aastatel 2006–2007 avati uus tõstuk, mis on gondel ja võimaldab inimestel liikuda Inner-Alpbachist Wiedersbergerhorni tipu lähedale (mägi, mida kasutatakse kõigi radade jaoks). Alpbach on ka populaarne rohkem suusatajate kui lumelaudurite hulgas, kuna puuduvad ekstreemsed rajad, kuid see on väga populaarne koht algajatele lauduritele, või neile, kes soovivad oma lumelauakirge taaselustada. Seiklushimulistele on ka renn. Külas on kaks suusakooli, esimene on Sepp Margreiteri 1932. aastal loodud esialgne suusa- ja lumelauakool Alpbach-Inneralpbachi rajal (liidumaal tõendatud suusainstruktor ja suusagiid). Teine on Alpbachi aktiivne suusakool.

Viited muuda

Välislingid muuda