Alkidamas (Ἀλκιδάμας) (5.–4. sajand eKr) oli vanakreeka sofist, kõnemees ja kõnekunsti õpetaja, kes oli pärit Elea kolooniast Suur-Kreekas, kuid sai kuulsaks Ateenas. Alkidamas oli sofist Gorgiase õpilane.[1]

Alkidamas on eelkõige tuntud kõnemehe ja kõnekunsti õpetajana, kes pälvis tähelepanu oma paradoksaalsete kõnedega (näiteks „Surma kaitsekõne” [2]). Alkidamase kõnestiili on kritiseeritud kasutu sõnaohtruse tõttu.[3] Väidetavasti olid Alkidamase kõned ja kõneteooria oluliseks õppematerjaliks Demosthenesele.[4]

Lisaks kõnekunstile tegeles Alkidamas ka filosoofiaga, kuid tema teostest pole suurt midagi säilinud. Diogenes Laertios viitab oma teoses „Väljapaistvate filosoofide eludest, õpetustest ja ütlustest” Alkidamase filosoofilisele teosele „Loodusest”.[5]

Viited muuda

  1. Athenaios, „Õpetatud meeste pidusöök” XIII 592c
  2. Cicero, „Tusculumi arutlused” I 116
  3. Aristoteles, „Retoorika” III raamat, 3. peatükk 1405b34-1406b14
  4. Plutarchos, „Demosthenese elu” 5, 7.
  5. Diogenes Laertios, „Väljapaistvate filosoofide eludest, õpetustest ja ütlustest” VIII 56