Aliaksiej Aliaksandraŭ

Aliaksiej Henadzievič Aliaksandraŭ (valgevene keeles Аляксей Генадзевіч Аляксандраў; vene keeles Алексей Александров Aleksei Aleksandrov; sündinud 11. mail 1973 Valgevene NSV-s) on valgevene maletaja, rahvusvaheline suurmeister (1997).

Aliaksiej Aliaksandraŭ (2009)
2016. aastal maleolümpial Bakuus võitis Aliaksandraŭ individuaalse pronksmedali varumängijate seas

Aliaksandraŭ tuli 1992. aastal Sas van Gentis Euroopa juunioride meistriks. 1993. aastal võitis ta Artur Frolovi ees Mõkolajivis asetleidnud MM-i tsooniturniiril[1]. Turniiri kaks paremat mängisid järelmatši, et selgitada edasipääseja tsoonidevahelisele turniirile. Edasi sai Frolov. FIDE pidas siiski vajalikuks korraldada kahepartiiline matš ühele täiendavale edasipääsukohale Aliaksandraŭ ja naabertsoonis esikohta jaganud ja järelmatši viiki mänginud Lembit Olli vahel. Oll võitis matši tulemusega 1,5:0,5[2]. Samal aastal andis FIDE Aliaksandraŭle rahvusvahelise meistri nimetuse. Suurmeistriks sai ta 24-aastaselt 1997. aastal.

Ta on tulnud viiel korral Valgevene malemeistriks (1989, 1990, 1996, 2007, 2018). 2000. aastal võitis ta Saint Vincentis Euroopa meistrivõistlustel hõbemedali. 2002. ja 2003. aastal jagas esikohta Moskvas Aeroflot Openil.

Aliaksandraŭ mängis neljal FIDE maailmameistrivõistlustel (nokautsüsteemis). Detsembris 1997 Groningenis võitis ta avaringis Boris Gulko, teises ringis Jóhann Hjartarsoni, kuid kaotas kolmandas ringis Zurab Azmaipharašvilile. 1999. aastal Las Vegases kaotas ta teises ringis Pjotr Svidlerile. 2000. aastal New Delhis võitis ta teises ringis Vladimir Hakobjani, kuid kaotas kolmandas ringis Jevgeni Barejevile. 2004. aastal Tripolis kaotas ta teises ringis Hikaru Nakamurale.

Ta on mänginud Viljandis peetaval Ilmar Raua mälestusturniiril: 2014. aasta turniiril tuli esikohale ja 2015. aasta turniiril jagas 2.–5. kohta.

Aliaksandraŭ on mänginud Valgevene võistkonna koosseisus 10 maleolümpial (1996–2008, 2014–2018) ja 2017. aastal Hantõ-Mansiiskis peetud võistkondlikel maailmameistrivõistlustel (Valgevene tuli seitsmendaks).

Viited muuda

  1. Nikolaev zt 1993. 365chess.com
  2. Ülar Lauk. "Lembit Olli malelugu". Tallinn: Eesti Maleliit, 2009. Lk 16

Välislingid muuda