Aleksandr Gerassimov (1861–1931)

Aleksandr Mihhailovitš Gerassimov (vene keeles Александр Михайлович Герасимов) (14. november (vkj) 186111. märts 1931[viide?] Bizerta, Tuneesia) oli Venemaa keisririigi mereväelane (viitseadmiral, 1913). Ta oli aastatel 1913−1917 Eestis asunud Peeter Suure Merekindluse ülem. Anton Denikini valgekaartliku Lõuna-Venemaa relvastatud jõudude merevalitsuse juhataja.

Aleksandr Gerassimov
Sündinud 14. november 1861
Surnud 11. märts 1931
Bizerta, Tuneesia
Auaste viitseadmiral
Juhtinud Peeter Suure Merekindluse ülem (1913–1917)
Lõuna-Venemaa relvastatud jõudude merevalitsuse juhataja

Elulugu muuda

Haridustee muuda

Astus Merekooli, mille lõpetas 1882. aastal mitšmanina. Seejärel täiendas end miiniohvitseride klassis, mille lõpetas 1886. aastal. Kõrgema hariduse omandas Mihhaili Suurtükiväeakadeemias, kuhu ta võeti vastu 1887. aastal; lõpetas selle õppeasutuse 1892. aastal kiitusega.

Teenistuse algus muuda

Teenis alates 1879. aastast Venemaa keisririigi mereväes. 1883. aastal teenis laeval Svetlana. Pärast suurtükiväeakadeemia lõpetamist nimetati mereväe suurtükikatsete komisjoni liikmeks, kellena oli ametis 1896. aastani. Järgnevalt oli ta aastatel 1896−1897 ristleja Admiral Nahhimov ja seejärel kuni 1901. aastani eskaadrilahingulaeva Imperator Aleksandr I vanemsuurtükiväeohvitser. 1901. aastal määrati ametisse eskaadrilahingulaeva Imperator Aleksandr II vanemohvitseri kohusetäitjana. Aastatel 1902−1903 oli ta Vaikse ookeani eskaadri nooremflagmani staabi suurtükiväelane. Kaks aastat hiljem (1903) nimetati vanemohvitseri kohusetäitja ametikohale eskaadrilahingulaeval Pobeda. Juba sama aasta detsembris sai ta 2. järgu kapteni auastme ja kinnitati vanemohvitseriks.

Vene-Jaapani sõjas 1904−1905 muuda

 
Lahingulaev Pobeda. Gerassimov teenis selle vanemohvitserina Vene-Jaapani sõja ajal

Vene-Jaapani sõja ajal oli ta lahingulaeva Pobeda vanemohvitser; 1904. aasta lõpul laev uputati. Seejärel asutas ta Port Arturi kindluses töökoja, et toota käsipomme ja miinimortiire. 1905. aasta jaanuaris langis Jaapani sõjavangi, kust vabanes sama aasta lõpul.

Teenistus õppelaevastikus muuda

Pärast sõjavangist vabanemist määrati ta teenima Balti laevastikku. 1906. aasta jaanuaris sai temast suurtükiväe õppesalga juhataja, kellena õpetas välja ohvitsere ja laevaelektrikuid. Juba sama aasta veebruaris määrati õppelaeva Riga komandöriks, kellena teenis 1908. aastani. Seejärel anti tema juhatuse alla õppelaev Pjotr Veliki. 1909. aastal nimetati ta suurtükiväe õppesalga ülema kohusetäitjaks. 1911. aastal kõrgendati kontradmiraliks ja kinnitati õppesalga ülemaks.

Peeter Suure merekindluse ülem muuda

1913. aastal sai temast Peeter Suure merekindluse esimene ülem, kellena oli ametis 1917. aastani. I maailmasõja ajal 8. augustil 1914 nimetati ühtlasi Tallinna sõjarajooni ja Tallinna linna ülemaks. Alates 11. augustist samal aastal oli Eesti- ja Liivimaa kindralkuberner. 1917. aasta märtsirevolutsiooni ajal sai Tallinnas mässuliste mereväelastega läbirääkimisi pidades haavata. Sama aasta 23. juunil läks erru.

Tegevus Venemaa kodusõjas muuda

Alates 1918. aasta novembrist osales Venemaa kodusõjas, esmalt Vabatahtlikus armees ja seejärel Lõuna-Venemaa relvajõududes. 1918. aasta novembrist kuni 1919. aasta märtsini oli ta sadamate ja laevade peakomandör. Sama aasta märtsis nimetati ta Lõuna-Venemaa Relvajõudude ülemjuhataja kindralleitnant Anton Denikini juures asuva merevalitsuse ülemaks. 1920. aasta veebruarist aprillini oli jõelaevade divisjoni ülem.[1]

Eksiilis muuda

Pärast Merekorpuse evakueerimist Sevastopolist (15. november 1920) töötas Tuneesias Bizertas Merekorpuse direktorina kuni selle sulgemiseni 25. mail 1925. Ta suri 1931. aastal Bizertas.

Auastmed muuda

Aasta Kuupäev Õlak Auaste
1882
27. detsember mitšman
1890
11. aprill leitnant
1903
6. detsember 2. järgu kapten
1907
1. järgu kapten
1911
6. detsember kontradmiral
1913
29. aprill viitseadmiral

Välislingid muuda

  1. [1] Aleksandr Gerassimov veebisaidil imha.ru.