Alam-Austria on Austria idapoolseim liidumaa. Liidumaa pealinn on Sankt Pölten, mis sai pealinnaks 1986. aastal. Enne Sankt Pölteni pealinnaks saamist oli liidumaa pealinnaks Viin, ehkki linn ei ole osa Alam-Austria liidumaast. Alam-Austria pindala on 19 186 km² ja seal elab 1,6 miljonit inimest. Alam-Austria on Austria suurim liidumaa ja elanike arvu järgi teisel kohal, järgnedes Viini liidumaale. Rahvastiku tiheduselt on Alam-Austria aga neljas, kuna suur osa maast on põllumajanduslik.

Alam-Austria liidumaa

saksa Bundesland Niederösterreich


Pindala: 19 179,56 km²
Elanikke: 1 684 287 (1.01.2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 87,8 in/km²
Keskus: Sankt Pölten
Kaart

Asend ja suurus muuda

Alam-Austria liidumaa asub Ülem-Austria liidumaast idas. 19 186 km² suuruse pindalaga on Alam-Austria on riigi suurim liidumaa. Alam-Austria on oma nime saanud selle alamjooksu asukohast Ennsi jõe ääres, mis voolab läänest itta. Alam-Austrial on 414 km pikkune rahvusvaheline piir Tšehhiga (Lõuna-Tšehhi maakond ja Lõuna-Morava maakond) ja Slovakkiaga (Bratislava maakond ja Trnava maakond). Liidumaal on Austria liidumaadest pikkuselt teine välispiir. See piirneb ka teiste Austria liidumaadega (Ülem-Austria, Steiermark ja Burgenland), aga ümbritseb ka Viini.

Jaotus veerandikeks muuda

Alam-Austria jaguneb neljaks piirkonnaks (Viertel 'veerandik'):

Nendel piirkondadel on erinev geograafiline struktuur. Kui Mostviertelis domineerivad kuni 2000 m kõrguste mägedega Lubjakivialpide eelmäed, siis suurem osa Waldviertelist on graniidist lavamaa. Künklik Weinviertel asub kirdes, laskub liidumaa idaosas Marchfeldi tasandikule ja Doonau eraldab seda lõunas asuvast Viini nõost, mida omakorda eraldab Wienerwaldist põhjast lõunasse kulgev termaalallikate joon (Thermenlinie).

Loodus muuda

Mäed muuda

Alpikurud muuda

Liidumaa piir Steiermargiga kulgeb üle mõlema kuru.

Jõed muuda

 
Kampi jõgi Rosenburgi all
 
Marchi jõgi lammimetsaga
 
Vaade Kremsile (vasakul) Wachau oru lõpus; Doonau jõgi on keskel

Peaaegu kogu Alam-Austria valgub Doonausse. Ainus jõgi, mis suubub Põhjamerre (Moldau ja Elbe kaudu), on Lainsitz Waldvierteli põhjaosas, Erlaufi jõgi.

Olulisemad jõed Doonaust põhja pool (vasakkaldal) on Ysper, Kamp, Krems, Lainsitz, March ja Thaya. Doonaust lõuna pool (paremkaldal) on Enns, Ybbs, Erlauf, Melk, Pielach, Traisen, Schwechat, Fischa, Schwarza, Triesting, Pitten ja Leitha.

Järved muuda

Koopad muuda

Alam-Austria on rikas looduslike koobaste poolest; kokku on registreeritud 4082. Suurem osa koobastest on tekkinud lubja- ja dolokivimites ning seetõttu nimetatakse neid karstikoobasteks. Õõnsused tekivad ka Kesk-Alpide ja Böömi massiivi marmoris. Alam-Austria suurimate koobaste hulgas on:

Kaks viimast on avatud näitusekoobastena koos Allanderi stalaktiidikoopa, Ükssarvikukoopa, Hochkarschachti, Nixhöhle ja Ötschertropfsteinhöhlega.

Maakasutus muuda

Maakasutuse liik Pindala, km² Protsent
kogupindalast
Põllumaa 7000 42
Metsad 6711 40
Rohumaa 1750 11
Alpikarjamaad 300 1,7
Viinamarjaistandused 315 1,9

Ajalugu muuda

Alam-Austria ajalugu on väga sarnane kogu Austria ajalooga. Alam-Austrias asub palju linnuseid. Siin asuv Klosterneuburgi klooster on üks vanemaid kloostreid Austrias. Enne Teist maailmasõda oli Alam-Austrias kõige rohkem juute riigis.

Nimed Alam-Austria ja Ülem-Austria tulevad varasematest nimedest Austria allpool Ennsi ja Austria ülalpool Ennsi, mis viitavad Ennsi jõele. Lähtest alla Kesk-Ida-Alpide põhjaserval läbib jõgi Ülem-Austria, seejärel moodustab alamjooksul piiri Ülem- ja Alam-Austria vahel.

13. sajandi keskpaigas hakati seda nimetama Ennsi jõe alamjooksul asuvaks vürstiriigiks (Fürstentum unter der Enns).

Haldusjaotus muuda

 
Alam-Austria kaart, millel on näidatud ringkonnad ja neli veerandit (Waldviertel rohelisega, Weinviertel punasega, Mostviertel kollasega ja Industrieviertel sinisega)

Alam-Austria jaguneb neljaks piirkonnaks: Waldviertel, Mostviertel, Industrieviertel ja Weinviertel. Wachau org, mis asub Mostvierteli piirkonnas Melki ja Kremsi vahel, on kuulus oma maastiku, kultuuri ja veini poolest.

Halduslikult jaguneb liidumaa 20 ringkonnaks (Bezirke) ja neljaks iseseisvaks linnaks (Statutarstadt). Kokku on Alam-Austrias 573 omavalitsusüksust.

Iseseisvad linnad muuda

Ringkonnad muuda

Ringkond Valdu Territoorium (km²) Rahvaarv (1.01.2023)
Amstetten 34 1 187,73 117 972
Baden 30 753,64 149 580
Bruck an der Leitha 33 703,11 108 570
Gänserndorf 44 1 271,40 108 178
Gmünd 21 786,39 35 939
Hollabrunn 24 1 010,88 52 058
Horn 20 784,00 31 052
Korneuburg 20 661,84 92 983
Krems-Land 30 923,92 56 876
Lilienfeld 14 931,65 25 380
Melk 40 1 013,56 79 176
Mistelbach 36 1 291,72 77 120
Mödling 20 276,49 121 039
Neunkirchen 44 1 146,92 87 305
Sankt Pölten-Land 45 1 286,88 134 046
Scheibbs 18 1 023,46 42 006
Tulln an der Donau 22 734,42 109 009
Waidhofen an der Thaya 15 669,03 25 551
Wiener Neustadt-Land 35 969,84 80 854
Zwettl 24 1 399,90 41 765

Viited muuda

  1. Statistics Austria, vaadatud 3.01.2021.

Välislingid muuda