Al-‘Aqabah

Al-‘Aqabah (varasem eestikeelne nimi Akaba) on linn Jordaanias Punase mere Al-‘Aqabah' lahe kaldal, Jordaania ainuke meresadam.

Al-‘Aqabah
araabia العقبة
Elanikke	140 000 (2014)
Koordinaadid	29° 31′ N, 35° 0′ E

Vaade Al-‘Aqabah'le

Elanikke oli 1994. aasta rahvaloenduse andmetel 62 773, 2006. aastal 91 700.

Linn asub väga lähedal Iisraeli sadamalinnale Eilatile ja nende kahe linna piiril asub piiripunkt.

Tähtsateks sissetulekuallikateks on turism ja fosfaatväetiste eksport.

Ajalugu

Oma asukoha tõttu Aasia ja Aafrika vahelise meresadamana on see ala olnud asutatud juba aastatuhandeid. Asula oli edomiitide ja hiljem nabatealaste keskus. Iisraeli kuningas umbes aastatel 970–928 eKr Saalomon ehitas Piibli järgi Al-‘Aqabah's laevu (1 Ku 9:26): "Kuningas Saalomon ehitas ka laevu Esjon-Geberis, mis on Eeloti lähedal Kõrkjamere rannas Edomimaal." .

Ptolemaiose aegses Egiptuses nimetati seda linna Berenikeks, roomlased Ailaks ja Aelanaks. Rooma riik ehitas maantee Via Traiania Nova Damaskusest läbi ‘Ammāni Al-‘Aqabah'sse, kus see kohtus läände, Palestiinasse ja Egiptusesse viiva maanteega. Al-‘Aqabah oli roomlaste tähtsaim Punase mere sadam.

Pärast Bütsantsi nõrgenemist kuulus linn Kalifaati, siis Umaijaadidele, Abassiididele, Fatimiididele ja mamelukkidele.

Ristisõdijad vallutasid linna 12. sajandil ja nende ehitatud kindlus Helim on võrdlemisi hästi säilinud. Nad kindlustasid ka linnast 7 km kaugusel oleva Vaarao saare, mis tänapäeval kuulub Egiptuse territoriaalvetesse. 1170. aastal vallutas kindluse Saladin ja 1250. aastal taas mamelukid, kes 14. sajandil ehitasid kindluse ümber.

16. sajandist kuulus linn Ottomanide impeeriumile, 1917. aastast Hedžasile ja 1925. aastast Transjordaaniale. Türgi võimu all käis Al-‘Aqabah alla ja oli 4 sajandit tähtsuseta kaluriküla.

1965 andis Jordaania kuningas Ḩusayn Akabale kasvuruumi, vahetades maad Saudi Araabiaga. Ta andis üle 6000 km² kõrbe Kesk-Jordaanias ning vastutasuks sai 12 km ulatuses merekallast, mis tähendas, et Jordaania merepiir peaaegu kahekordistus. Sellegipoolest on Jordaania maailma lühiduselt 4. merepiiriga riik (enne oli Monaco järel teine). Tehing andis Al-‘Aqabah' sadamale laienemisruumi ja ühtlasi sai Jordaania juurdepääsu korallriffidele, mis praegu on turismi jaoks olulised.

Al-‘Aqabah on Jordaania ainus sadam ja seetõttu toimub enamus riigi väliskaubandusest Al-‘Aqabah kaudu.

Akaba lipuvarras ja sadam

Linnas asub maailma kõrguselt teine (kuni 2008 maailma kõrgeim) lipuvarras (kõrgeim asub Türkmenistanis). Al-‘Aqabah' lipuvarras on 130 meetrit kõrge ning selles lehvivat lippu on näha neljas riigis: Jordaanias, Saudi Araabias, Iisraelis ja Egiptuses. Ka maailma kõrguselt kolmas lipuvarras asub Jordaanias, ‘Ammānis.

Tänapäeval on Al-‘Aqabah oluline turismikeskus välismaalaste, kuid veel rohkem jordaanlaste jaoks. 2006. aastal külastas Akabat 432 tuhat turisti, kellest 293 tuhat ehk 65% olid jordaanlased.

Al-‘Aqabah sõpruslinn on Bulgaarias asuv Varna.

Haridus

Kuni 2008. aastani polnud Al-‘Aqabah's ainsatki kõrgkooli. Siis avati Al-‘Aqabah's Punase Mere Kinokunstiinstituut. Järgmisel aastal avati Jordaania Ülikool Al-‘Aqabah's, Al-‘Aqabah' Ameerika Ülikool ja Al-‘Aqabah' Briti Ülikool. 2011. ja 2012. aasta jooksul kavatsetakse avade veel Al-‘Aqabah' Tehnikaülikool ja Pangandusõpingute Instituudi Al-‘Aqabah' osakond.

Kliima

Al-‘Aqabah' kliimadiagramm

Al-‘Aqabah's on aasta keskmine õhutemperatuur +24 °C. Kõige kuumemad kuud on juuli ja august, mille keskmine temperatuur on +32 °C, kõige jahedamad on jaanuar (+14 °C) ja detsember (+15 °C).

Al-‘Aqabah's sajab aastas kõigest 32 mm sademeid. Kõige sademeterohkemal kuul detsembris sajab 8 mm, juunist septembrini ei saja üldse midagi.

Transport

Al-‘Aqabah's asub Kuningas Husseini lennujaam, millel on lennuühendus ‘Ammāni, Dubai, Sharm el-Sheikhi, Aleksandria ja mitme Euroopa linnaga.

Laevaühendus on Al-‘Aqabah'l Egiptuse sadamalinnade Taba, Nuweiba ja Sharm el-Sheikhiga. Aastas kasutab seda võimalust rohkem kui miljon reisijat.

Raudteed kasutatakse Akabas peamiselt kaubavedudeks. Reisirongid väljuvad sealt üksnes läheduses paiknevasse turismisihtpunkti Wadi Rumi.

Autobussiühendus ülejäänud Jordaaniaga on tihe. Bussiliinid ‘Ammānisse ja teistessegi Jordaania linnadesse sõidavad kaht maanteed pidi: mööda suuremat Kõrbekiirteed (mis Al-‘Aqabah'-poolses otsas küll kiirtee ei ole ) ja väiksemat Surnumere maanteed, mis kulgeb piki Iisraeli piiri.