Akrediteerimine (haridus)

Akrediteerimine on välishindamine, mille käigus hinnatakse õppeasutuse protsesside toimimist ja nende vastavust seatud eesmärkidele ja/või kehtestatud standarditele. Tegemist on ühe hariduse kvaliteedi kindlustamise tegevusega, mida eri haridustasemetel ja aegadel on rakendatud erinevalt.

Akrediteerimine kõrghariduses

Eesti kõrghariduses eristatakse õppekava akrediteerimist ja institutsionaalset akrediteerimist. Aastatel 1996–2009 toimus kõrghariduse kvaliteedi kindlustamise vanas süsteemis õppekavade akrediteerimine, mille positiivse tulemusega kaasnes riiklik tunnustus, ning institutsionaalne akrediteerimine oli õppeasutustele vabatahtlik. Alates 2010. aastast on toimunud üleminek nn uuele süsteemile, kus hinnatakse tervet õppekavagruppi ja institutsionaalne akrediteerimine on kohustuslik. Alates 2010. aastast rakendatakse Eestis järgmisi välishindamise liike:

• Institutsionaalne akrediteerimine on välishindamine, mille käigus hinnatakse ülikooli juhtimise, töökorralduse, õppe- ja teadustegevuse ning õppe- ja uurimiskeskkonna vastavust õigusaktidele, ülikooli eesmärkidele ja arengukavale.
• Õppekavagrupi kvaliteedi hindamine on välishindamine, mille käigus hinnatakse õppekavade ning nende alusel toimuva õppe ja õppealase arendustegevuse vastavust õigusaktidele, riigisisestele ja rahvusvahelistele standarditele ja arengusuundadele eesmärgiga anda soovitusi õppe kvaliteedi parandamiseks.

Kõrghariduse välishindamist teeb Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteedi Agentuur.

Akrediteerimine kutseõppes

Eesti kutseõppeas on akrediteerimine sisehindamisele toetuv kooliväliste sõltumatute hindajate poolt koolis õppekavarühmade lõikes läbiviidav välishindamine, mille tulemusel tehakse otsus õppe läbiviimise õiguse pikendamise kohta. Õppekavarühmade akrediteerimist on rakendatud katsevoorus 2011–2013 ning täies mahus alates 2014. aastast.

Kutseõppe akrediteerimist teeb Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteedi Agentuur.