Akciabrski (transkribeerituna Aktsjabrski; valgevena keelts: Акцябрскі; Akciabrski), ka Rudabiełka (valgevena keelts: Рудабелка; Rudabiełka) on alev Valgevenes Homieli oblastis, Akciabrski rajooni ja Akciabrski külanõukogu halduskeskus. Akciabrski asub Homieli linnast 190 kilomeetri kaugusel Babrujski ja Rabkori vahelise raudtee ääres.

Akciabrski

valgevene Акцябрскі * / Akciabrski *transkriptsioon: Aktsjabrski
vene Октябрьский (Oktjabrski)
klassikaline valgevene Рудабелка * / Rudabiełka *transkriptsioon: Rudabielka

Lipp
Akciabrski lipp

Elanikke 6753 (2016)[1]

Koordinaadid 52° 39′ N, 28° 53′ E
Akciabrski (Valgevene)
Akciabrski

Haridust annavad kolm keskkooli, kunstikool, spordikool ja muusikakool. Alevis on kultuuri- ja ajalookeskus ning kaks raamatukogu ja laste loomingu maja. Akciabrskis on toiduainetetööstus (leivatehas ja piimapulbritehas), seal on ka kohaliku metsamajandi keskus ja üks puidutööstusettevõte.

Vaatamisväärsuseks on mõisakompleksi säilinud osa, sealhulgas mõisa viinavabrik. Alevis on ka loomaaed.[2]

Asula nimi muuda

Asula on saanud nime Oktoobrirevolutsiooni järgi. Akciabrski valgevenekeelne nimekuju on tuletatud venepärases algvormist Октябрьский, samas taoline nimekuju valgevene keeles oktoobrit ei tähenda. Venemaal on mitmeid taolise nimekujuga linnalisi asulaid, sama vene nimekuju kannab ka kaks asulat Kasahstanis ja üks Tadžikistanis, kuigi sealse asula tadžikikeelne nimi on Oktjabr. Ka Valgevene territooriumil on veel kaks taolise nimega alevikku, kuigi üks neist on valgevene keeles oktoobrit tähistavalt Кастрычніцкі.

Ajakirjanusest on läbi käinud kava anda alevile ajaloolise nimi Rudabiełka.[3] Ka kohalikud elanikud kutsuvad endid ise rudabiełkalasteks.[4]

Ajalugu muuda

Alev moodustati 31. augustil 1954, mil liideti Karpiłaŭka, Rudabiełka ja Rudnia külad, ühtlasi sai alevist rajoonikeskus. Neist suurim ja tähtsaim oli Rudabiełka, kuigi varasemaks rajoonikeskuseks oli olnud Karpiłaŭka küla.

Tšornobõli katastroofi järel asustati alevisse ümber varem saastunud aladele elanud inimesi.

Rudabiełka muuda

Küla (poola keeles Rudobiełka) on kirjalikes allikates esmamainitud XV sajandil, mil see oli Mazyri maakonnas asuv suurvürstide valdus. Aastal 1507 andis Zygmunt I selle 10 aastaks Mikalojus Radvilale rendile, ent aastal 1526 sai sellest Radziwillide omand. Aastal 1545 sai sealsest mõisast taas riigimõis.

Aastal 1661 sai mõisa omanikuks Aleksander Hilary Połubiński. Aastal 1683 sai asulast kohaliku staarostkonna keskus. Toona olid külas õigeusu kirik, rauasulatustöökoda, veski ja kõrts. Aastal 1685 läks Rudabiełka taas Radziwillide valdusse, kes asutasid sinna raamatukogu.

XVIII sajandi lõpus läksid sealsed maad Łappide valdusse, kes rajasid Rudabiełka külla Karpiłaŭka mõisa hoonetekompleksi. Seoses Poola jagamisega läks küla aastal 1763 Venemaa koosseisu, kus hakkas kuuluma Minski kubermangu ja Bobruiski maakonda. XIX sajandi alguses alustas D. Łapp oma valdustes suuri maaparandustöid. Tema surma järel rajasid ta pojad mõisa viinavabriku, meierei, vesiveski ja mitmeid teisi põllumajanduslikke tootmishooneid. Aastal 1863 avati külas kool. Jaanuariülestõusu järel konfiskeeriti mõis Łappidelt ja küla läks Lilienfeldide valdusse,[5] XX sajandi alguses sai see aga Wrangellide omandiks.

Esimese maailmasõja ajal vallutasid piirkonna Saksa okupatsiooniväed. Piirkonnas asusid tegutsema valgevene partisanid, kes aastal 1918 lõid seal Nõukogude võimu pooldava Rudabiełka vabariigi, mille pealinnaks Rudabiełka ka oli. Aastal 1919 arvas Valgevene Kommunistlik Partei küla aga Valgevene NSV koosseisu.[6] Hiljem tegutsesid sealsed partisanid Poola vägede vastu, aastal 1920 hõivasid piirkonna aga Nõukogude väed, kes selle vabariigi likvideerisid.[7]

Teise maailmasõja ajal vallutasid Rudabiełka taas Saksa okupatsiooniväed, ent taas algas piirkonnas intensiivne partisanide tegevus ja sisuliselt oli küla kogu sõja ajal partisanide kontrolli all. Sealseil asukatel olid oma Saksa okupatsioonivõimude kontrolli all mitte olevad vabrikud, koolid ja elektrijaam. 1942. aasta märtsis ründasid piirkonda Saksa karistussalklased, lahingud kestsid seal aprillini, ent sakslastel küla vallutada ei õnnestunud. Neil õnnestus maha põletada Rudnia küla ning osa Karpiłaŭka ja Rudabiełka külast, tulekahjus hukkus 2629 kohalikku elanikku.

Viited muuda

  1. "Численность населения на 1 января 2016 г. и среднегодовая численность населения за 2015 год по Республике Беларусь в разрезе областей, районов, городов и поселков городского типа". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. mai 2016. Vaadatud 17. septembril 2017.
  2. "Зоопарк г.п.Октябрьский". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. september 2017. Vaadatud 17. septembril 2017.
  3. Гарбацэвіч А. 9 беларускіх гарадоў, якім варта вярнуць спрадвечныя назвы // Наша Ніва, 27 траўня 2016
  4. Маёрчык Я. Рудабелка (Акцябарскі) // Радыё Свабода, 3 ліпеня 2003
  5. Rudobiełka Słownik geograficzny Królestwa Polskiego. Kd. IX: Pożajście – Ruksz. Warszawa, 1888.
  6. 150 пытанняў і адказаў з гісторыі Беларусі / Уклад. Іван Саверчанка, Зьміцер Санько. — Вільня: Наша Будучыня, 2002. — 382 lk. ISBN 9986-9229-6-1.
  7. Гражданская война и военная интервенция в СССР. Энциклопедия / Хромов С. С. (отв. ред.). — 1-е. — Москва: Советская энциклопедия, 1983. — 704 lk. — 100 000 экз.

Välislingid muuda