Ahhaia (Rooma provints)
Artiklis puuduvad viited. (Juuli 2019) |
Ahhaia (kreeka: Ἀχαΐα; ladina: Achaia) oli Rooma keisririigi provints, sinna hulka kuulusid Peloponnesos, Atika, Boiootia, Euboia, Küklaadid ning osi Fthiótidast, Aitoolia-Akarnaaniast ja Phokisest. Põhjas külgnes see Epirus Vetus ja Makedoonia provintsidega. Piirkonna annekteeris Rooma vabariik aastal 146 eKr pärast Kórinthose rüüstamist Rooma kindrali Lucius Mummiuse poolt, kellele anti hüüdnimi "Achaicus" ("Ahhaia vallutaja"). Sellest sai Rooma Makedoonia provintsi osa, mis hõlmas kogu mandri-Kreekat.
.svg)
Ahhaia oli senatiprovints, seega vaba sõjameestest ja leegionitest ning üks prestiižikamaid ja ihaldusväärsemaid provintse senaatoritele valitsemiseks. Ateena oli keiserliku eliidi peamine hariduskeskus, millega võistles vaid Aleksandria, ja üks tähtsamaid linnu keisririigis. Ahhaia kuulus Rooma maailma kõige jõukamate ja rahumeelsemate osade hulka kuni hilisantiikajani, mil see esmakordselt barbarite sissetungi all kannatas. Siiski jäi provints õitsvaks ja väga linnastunuks, nagu on tõendanud 6. sajandi Synekdemos.
Slaavlaste sissetung 7. sajandil tõi kaasa laialdase hävingu, kus enamus rahvastikust põgenes kindlustatud linnadesse, Egeuse mere saartele ja Itaaliasse, samas mõned slaavi hõimud asustasid sisemaa. Bütsantsi kätte jäänud Ahhaia territooriumid rühmitati Hellase teemasse.
Ajalugu muuda
Aastatel 150-148 eKr võitlesid roomlased Neljandas Makedoonia sõjas, pärast mida annekteerisid nad Makedoonia, varemalt suurima ja võimsaima riigi mandri-Kreekas. Aastal 146 eKr mässas roomlaste vastu Ahhaia liit. See oli lootusetu sõda, kuna Rooma oli palju parem sõjaline jõud. Antiik-Kreeka õpetlane Polybius süüdistas Ahhaia liidu linnade demagooge erutavas rahvusluses, mõttes, et liit võiks seista Rooma võimu vastu, hellitades rutakat lahendust ja õhutades ennasthävitavat sõda. Liit sai kiiresti lüüa ja selle peamine linn Kórinthos purustati. Roomlased otsustasid annekteerida kogu mandri-Kreeka ja Ahhaiast sai Rooma Makedoonia provintsi osa. Mõned linnad, nagu Ateena ja Sparta, säilitasid oma territooriumil omavalitsusliku staatuse.
Esimeses Mithridatese sõjas (89–85 eKr) võideldi Atikas ja Boiootias, kaks piirkonda, mis muutusid Ahhaia provintsi osaks. Aastal 89 eKr hõivas Pontuse kuningas Mithridates VI Rooma Aasia provintsi (Lääne-Anatolias). Mithridates saatis Archelaose (tema juhtiv väejuht) Kreekasse, kus too tegi Aristionist Ateena türanni. Rooma konsul Lucius Cornelius Sulla randus Epeiroses (Lääne-Kreekas) ja marssis Ateena peale. Ta marssis oma teel Atikasse läbi Boiootia. Sulla piiras Ateenat ja Pireust aastal 87-86 eKr ning rüüstas siis Ateena ja purustas Pireuse. Seejärel võitis ta Archelaost Chaironeia lahingus ja Orchomenose lahingus, mõlemad Boiootias aastal 86 eKr. Rooma võim säilis.
Ahhaia kaubandus ei olnud enam Rooma konkurent. Pärast Antoniuse ja Kleopatra kaotust umbes aastal 31 eKr eraldas keiser Augustus Makedoonia Ahhaiast, nii et see jäi senatiprovintsiks, nagu vabariigi ajal. Aastal 15 pKr tegi keiser Tiberius, vastates senaatorliku prokonsuli tehtud vale juhtimise kaebustele, Ahhaiast ja Makedooniast keisriprovintsid. Need anti senatile tagasi osana keiser Claudiuse reformidest aastal 44 pKr.
Aja jooksul ehitati Kreekat aeglaselt üles, see kulmineerus hellenofiilse keiser Hadrianuse valitsemise ajal (117-138). Koos Kreeka õpetlase Herodes Atticusega võttis Hadrianus ette ulatusliku ümberehitamisprogrammi. Ta kaunistas Ateenat ja paljusid Kreeka linnu.
Majandus muuda
Ahhaias ekspluateeriti vase-, plii- ja hõbedakaevandusi, kuigi tootmine ei olnud nii suur kui teiste Rooma kontrollitud alade kaevandustes, nagu Noricum, Britannia ja Hispaania provintsid. Kreeka karjääridest pärit marmor oli väärtuslik kaup.
Haritud Kreeka orjad olid Roomas väga nõutud arstide ja õpetajate rollis ning haritud mehed olid oluline eksport. Ahhaia tootis ka majapidamise luksuskaupu, nagu mööbel, keraamika, kosmeetika ja linad. Kreeka oliive ja oliiviõli veeti ülejäänud keisririiki.