Aftenposten on Norras Oslos ilmuv norrakeelne üleriigilise leviga päevaleht, mis on trükiarvult Norra teine ajaleht Verdens Gangi järel ning suurima tellijate arvuga leht. Ta nimetab end sõltumatuks konservatiivseks ajaleheks.

Ajaleht ilmub alates 1885. aastast kaks korda päevas. Hommikul ilmuv leht on üleriigiline, kuid õhtul ilmuv Aftenposten Aften on Oslo kohalik leht. Hommikune leht ilmub kõigil nädalapäevadel. Alates 2009. aastast ilmub õhtune väljaanne kolm korda nädalas.

Hommikuväljaande trükiarv oli 2007. aastal 250 179. Õhtuse väljaande trükiarv on pisut üle poole hommikuse omast (aastal 2003 olid trükiarvud vastavalt 256 639 ja 155 366, aastal 2008 vastavalt 247 556 ja 124 807).

Õhtune väljaanne läks tabloidformaadile üle 1997, hommikune 2005 (osaliselt 2003).

Algul oli leht poliitiliselt sõltumatu, kuid asutaja poja Amandus Theodor Schibstedi juhtimisel võttis ta konservatiivse suuna. Ta on olnud lähedal paremerakonnale Høyre. 1930ndatel ja 1940ndatel oli fašismimeelne. Aftenpostenis ilmus mais 1945 Knut Hamsuni kurikuulus järelheüüe Adolf Hitlerile. Viimastel aastatel on ajaleht nihkunud veidi vasakule ja on kriitiline Ameerika Ühendriikide ja Iisraeli suhtes.

Aastatel 19261993 oli Aftenpostenil eraldi toimetusega nädalalisa A-magasinet, mis alustas taas ilmumist 2005. Aastatel 1890–1989 anti välja kolm korda nädalas ilmuvat maaväljaannet Ukens Nytt.

Aastast 1990 ilmub pühapäevaväljaanne, aastast 1995 veebiväljaanne.

Ajaleht kuulub Schibstedile ning teda annab välja Aftenposten A/S.

Peatoimetaja on Hans Erik Matre (2008. aasta sügisest haiguse tõttu töölt eemal, teda asendab Hilde Haugsgjerd), töötajaid on umbes 740.

Aftenpostenil on väliskorrespondendid Berliinis, Londonis, Stockholmis, Moskvas ja Washingtonis.

Ajalugu muuda

Ajalehe asutas Christian Schibsted ja see ilmub alates 14. maist 1860. Ajalehe on pärinud asutaja järeltulijad.

Alguses oli ajalehe nimi Christiania Adresseblad. 1. jaanuarist 1861 ilmub praeguse nime all.

Algul oli tegu apoliitilise uudiste- ja kuulutustelehega. 1880ndatel kujunes lehest modernne konservatiivse suunitlusega päevaleht.

Aftenposteni võidukäigule pani aluse toimetaja Amandus Theodor Schibsted, kes muu hulgas tegi uudistereportaaže. Lehest sai juhtiv kuulutusteleht, mis andis talle kindla majandusliku põhja.

Leht kasvas ka sõdadevahelisel perioodil ja pärast Teist maailmasõda. Leht jätkas ilmumist ka Saksa okupatsiooni ajal.

Umbes 1920. aastast kuni 1980ndateni oli see Norra suurim päevaleht, seejärel jäi ta trükiarvult alla tabloidlehele Verdens Gang. Viimane läks 1966 samuti üle Schibstedile, ja lehed teevad koostööd, eriti trükitehnika alal. Aastal 1976 läksid mõlemad üle ofsettrükile. Võeti kasutusele fotoladumine ning lasertehnika, mis tagas raadioside Akersgatal töötavate ladujate ja Linderudis oleva trükikoja vahel. Aastast 1999 trükitakse lehte Nydalenis.

Aastal 2003 kolis leht Akersgatalt, kus oldi töötatud 127 aastat, ümberehitatud Postgirobyggeti kaheksandale korrusele.

Aastal 2008 moodustasid lehtede Aftenposten, Bergens Tidende, Fædrelandsvennen ja Stavanger Aftenblad ühise seltsi Media Norge, millest 50,1% kuulub Schibstedile.

Peatoimetajad muuda

Trükiarvud muuda

  • 1939: 98 500
  • 1945: 147 600
  • 1946: 132 900
  • 1980: 223 925
  • 1981: 227 122
  • 1982: 230 205
  • 1983: 232 459
  • 1984: 233 998
  • 1985: 240 600
  • 1986: 252 093
  • 1987: 260 915
  • 1988: 264 469
  • 1989: 267 278
  • 1990: 265 558
  • 1991: 269 278
  • 1992: 274 870
  • 1993: 278 669
  • 1994: 279 965
  • 1995: 282 018
  • 1996: 283 915
  • 1997: 286 163
  • 1998: 288 078
  • 1999: 284 251
  • 2000: 276 429
  • 2001: 262 632
  • 2002: 263 026
  • 2003: 256 639
  • 2004: 249 861
  • 2005: 252 716
  • 2006: 248 503
  • 2007: 250 179
  • 2008: 247 556
  • 2009: 243 188

Vaata ka muuda

Kirjandus muuda

Välislingid muuda