Adžiivika  (sanskriti keeles ājīvika, paali keeles ājīvaka 'eluviis') oli 1. aastatuhande keskpaigas eKr Indias alguse saanud rändõpetlaste (śramanate) koolkond. Selle rajajaks peetakse Gosāla Maskarīputrat (paali keeles Makkhali Gosāla; suri umbes 484 eKr), kes oli Mahāvīra kaaslane u 6 aastat, kuni lõi oma õpetuse.

Erinevalt budismist, džainismist kui ka brahmanistlikest koolkondadest, kus oluliseks peetakse inimese enda jõupingutusi, järgisid adžiivika pooldajad oma õpetustes determinismi ja fatalismi põhimõtteid (sanskriti keeles niyati 'saatus'). Teada on karmid reeglid adžiivikasse astumiseks, askees jpm.[1]

Viited muuda

  1. Andres Herkeli loeng "India budismi taust", 2002. [1]

Kirjandus muuda

  • Herkel, A. Aitareya upanišaad. Tõlge ja kommentaarid ning artikkel "Kuidas lugeda upanišaade?" - Akadeemia, 9, 1996, lk 1876-1884
  • Balcerowicz, Piotr (2015). Early Asceticism in India: Ājīvikism and Jainism (1st ed.). Routledge. p. 368. ISBN 9781317538530.
  • Warder, Anthony K. (1998). "Lokayata, Ajivaka, and Ajnana Philosophy". A Course in Indian Philosophy (2nd ed.). Delhi: Motilal Banarsidass Publishers. pp. 32–44. ISBN 9788120812444.