Achilleus

Achilleus (vanakreeka keeles Ἀχιλλεύς, ladinapäraselt Achilles) on müütiline vanakreeka kangelane, sureliku Tessaalia kuninga, Zeusi lapselapse Peleuse ja surematu nereiidi Thetise poeg. Achilleus oli vapraim kreeklane Trooja sõjas, Homerose "Iliase" kangelane.

"Achilleuse õpingud", James Barry, ca 1772. Kentaur Cheiron õpetab Achilleuse lüürat mängima

Nimi

Tema nimi tähendab inimeste valu.

Achilleuse kand

Thetis kastab Achilleust Styxi jõkke

Thetis püüdis ebaõnnestunult oma poega surematuks muuta. Sellest loost on kaks versiooni. Vanema versiooni järgi määris ema oma imikust poega ambroosiaga ning tõstis ta siis tule kohale, et põletada temast surelikkus; ent selle tegevuse juures katkestas teda Peleus ning raevunud ema hülgas nii oma mehe kui ka poja. Peleus andis Achilleuse kentaur Cheironi kasvatada ja õpetada. Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kannast, jäi see kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" – ainus nõrk koht.

Anatoomilises mõistes on koha all, kust Thetis Achilleust hoidis, mõeldud kõõlust. Achilleuse kõõlus on anatoomilise mõistena kasutusel ka tänapäeva arstiteaduses.

Achilleus Trooja sõjas

Kui Achilleus oli alles poisike, ennustas Kalchas, et Trooja linna ei võideta ilma Achilleuse abita. Moirad olid aga Thetisele öelnud, et kui Achilleus läheb Trooja alla, siis ta langeb seal. Thetis püüdis poega varasest surmast päästa ning saatis Achilleuse Lykomedese õukonda Skyrose saarele, kus too varjas end tüdrukuks riietatuna. Õukonnas viibimise ajal armus Achilleus Lykomedese tütresse Deidameiasse ja neil sündis poeg Neoptolemos (teise nimega Pyrrhos). Et aga Trooja sõda ei olnud võimalik ilma Achilleuseta võita, saadeti teda otsima Odysseus. Rändkaupmeest teeseldes ilmus Odysseus õukonda, kaubana kaasas ahvatlevad ehted, kuid ehete sekka olid kavalalt poetatud ka mõned toredad sõjariistad. Achilleus paljastas oma maskeeringu, olles ainuke "neiu", kes huvitus iluasjade asemel relvadest.

Vaata ka: Achilleus Skyrosel

Achilles võitleb Memnoniga, vaasimaal

Achilleust oli lihtne veenda koos Odysseusega Trooja alla minema. Ta juhtis oma isa mürmidonide väge ning teda saatsid tema õpetaja Phoinix ja tema lähedane sõber Patroklos. Troojas saavutas Achilleus kiiresti võitmatu ja piirajate seas vapraima kangelase kuulsuse. Muude kangelastegude hulgas vallutas ta 23 Trooja all olevat linna, sealhulgas ka Lyrnessose, kust ta tõi orjatariks kaasa ilusa Briseisi. Hiljem röövis kreeklaste (s.o Trooja piirajate) juht Agamemnon, kes oli sunnitud loobuma oma orjatarist Chryseisist, Briseisi endale hüvitiseks oma kaotuse eest.

Briseisi röövimisest sai "Iliase" keskse tegevusliini ajend. Nimelt sattus Achilleus Agamemnoni teost raevu ning keeldus edaspidi kreeklaste poolel võitlemast. Et sõja käik pöördus pärast seda kreeklaste vastu, pakkusid nad Achilleusele heldet kahjutasu, kuid kangelane keeldus ikka veel ise võitlemast, küll aga nõustus sellega, et lahingusse asub tema asemel sõber Patroklos, kes kannab Achilleuse turvistikku. Järgmisel päeval aga Patroklos langes Trooja kangelase Hektori käe läbi, kes pidas meest Achilleuseks. Achilleus leinas oma sõpra ja tõotas Hektorile kättemaksu. Tema ema muretses talle Hephaistose enda sepistatud uue soomusrüü, Achilleus naasis sõtta ning tappis Hektori. Seejärel rüvetas ta surnukeha, sidudes selle oma sõjakaariku taha ja tiirutades niiviisi ümber Trooja müüride. Kui aga Priamos, Trooja kuningas ning Hektori isa, tuli kreeklaste laagrisse ning palus oma poja surnukeha välja anda, siis Achilleus leebus ja nõustus.

Thetis annab Achilleusele Hephaistose valmistatud uued relvad. Atika mustafiguurilise hüdria detail, u 575–550 eKr. Pariis, Louvre

Achilleuse surm

Pärast Hektori surma oli Achilleusel vähe elada jäänud. Ta jätkas kangelaslikult võitlust, tappes palju troojalasi ja nende liitlasi, sealhulgas ka Memnoni ja amatsoonide kuninganna Penthesileia. Lõpuks aga õnnestus Priamose pojal Parisel haavata Achilleust noolega kanda, mis tõi kaasa Achilleuse surma. Pärast kangelase surma otsustati anda Achilleuse turvistik, mille oli sepistanud Hephaistos, kõige vapramale kreeklasele. Selle au nimel võistlesid Odysseus ja Aias. Võitjaks osutus Odysseus. Aias pidas seda aga solvanguks, teda tabas hullumeelsus ning ta sooritas enesetapu.

Achilleuse kujutamine kunstis

Achilleust austati Kreekas heerosena ning ta oli kunstnike, eriti vaasimaalijate ja luuletajate lemmikkujusid.

Maalikunstnike (näiteks Peter Paul Rubens, Nicolas Poussin, Giovanni Battista Tiepolo) meelisteema on Achilleuse viibimine Lykomedese juures. Ooperis on kujutatud ka tema armastust Deidameia vastu, kirjanduses tema suhteid Penthesileia ja Polyxenega. Ameerika kirjanik Madeline Miller kirjutas Achilleuse-teemaliste lugude ja müütide põhjal oma debüütromaani "Achilleuse laul" (ilmus aastal 2011).