Acalypha indica

Acalypha indica on piimalilleliste sugukonna nõgeslehe perekonna taimeliik.

Acalypha indica
Acalypha indica
Acalypha indica
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Malpiigialaadsed Malpighiales
Sugukond Piimalillelised Euphorbiaceae
Perekond Nõgesleht Acalypha
Liik Acalypha indica
Binaarne nimetus
Acalypha indica
L.[2]
Sünonüümid
Liigi sünonüümid
*Acalypha bailloniana Müll.Arg.
  • Acalypha canescens Wall.
  • Acalypha chinensis Benth.
  • Acalypha ciliata Wall.
  • Acalypha cupamenii Dragend.
  • Acalypha decidua Forssk.
  • Acalypha fimbriata Baill.
  • Acalypha indica var. bailloniana
  • Acalypha indica var. minima
  • Acalypha minima H.Keng
  • Acalypha somalensis'' Pax
  • Acalypha somalium Müll.Arg.
  • Acalypha spicata Forssk.
  • Cupamenis indica (L.) Raf.
  • Ricinocarpus baillonianus (Müll.Arg.) Kuntze
  • Ricinocarpus deciduus (Forssk.) Kuntze
  • Ricinocarpus indicus (L.) Kuntze[1]

Tema looduslikud kasvukohad on troopilises Aafrikas, Lõuna-Aafrikas, Indias, Sri Lankal, Jeemenis ja Pakistanis.

Bioloogilised toimed muuda

Taime looduslikes kasvukohtades on täheldatud kodukassidel pärast taime juurte söömist teatavaid toimeid.

Ajakirjas The British Homoeopathic Review 1856. aastal ilmunud artikli kohaselt on Acalypha indica taimesaadused leidnud kohalike poolt kasutust süüfilise ravis.[3]

Taimesaadustest valmistatud ekstraktidel on uuringutes täheldatud negatiivseid toimeid mitmetele mikroorganismidele nagu Bacillus megaterium, Bacillus subtilis, Escherichia coli, Proteus vulgaris, Pseudomonas fluorescens, Salmonella typhosa, Sarcina lutea ja Staphylococcus aureus.

India farmakopöas peetakse taime kasulikuks bronhiidi, kopsupõletiku, astma ja kopsutuberkuloosi korral.

Indias antakse lastele usside korral kuivatatud lehtedest valmistatud tõmmist koos vähese koguse küüslauguga. Lehetõmmist antakse ka maohammustuse järgse valu leevendamiseks.

Homöopaatias kasutatakse taimesaaduseid raske köha korral, mida seostatakse näiteks kopsuverejooksuga.[4]

Osa laboratoorseist uuringuist on andnud kinnitust, et selle taime saadustel on tuberkuloosi mükobakteri laboratoorsete tüvede suhtes inhibeeriv toime.[5]

Lehtede alkoholiekstrakt toimis katsetes laborirottidega Daboia russelii surmava mürgi vastumürgina.[6]

Lehtedes sisalduvatel ainetel on malaariavastane toime.

Taimest eraldatud acalyphin toimib kariloomade organismile (kui nad taime söövad) toksiliselt.

Viited muuda

  1. Acalypha indica L., CoL, Vaadatud 13.06.2015)
  2. Acalypha indica L., Species Plantarum 2: 1003. 1753. (1. mai 1753), Tropicos.org., Missouri Botanical Garden, Vaadatud 13.06.2015)
  3. "The British Homoeopathic Review", 1. köide, 1856. Lk 255
  4. S. Chandra Mohan, S. Dinakar, T. Anand, R. Elayaraja, B. SathiyaPriya, Phytochemical, GC-MS analysis and Antibacterial activity of a Medicinal Plant Acalypha indica, International Journal of PharmTech Research, 4. väljaanne, nr 3, lk 1050-1054, juuli-sept 2012, Vaadatud 13.06.2015)
  5. Acalypha indica L., Vaadatud 13.06.2015)
  6. Prota, "Medicinal Plants", lk 23, 1. köide

Välislingid muuda

Bioloogilised toimed