Absoluutne niiskus

Absoluutne niiskus ehk absoluutniiskus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab veeauru tihedust. Seda mõõdetakse tavaliselt grammides kuupmeetri kohta (gaasides).[viide?]

Absoluutne niiskus on ühes kuupmeetris leiduva vee(auru) mass grammides (g/m³). Maksimaalne võimalik absoluutne niiskus sõltub temperatuurist: mida külmem on veeaur, seda vähem mahub seda kuupmeetrisse.

Kirjanduses nimetatakse absoluutset niiskust sageli absoluutseks õhuniiskuseks, kuid tuleb rõhutada, et õhk pole viimase definitsioonis oluline – absoluutsest õhuniiskusest saab rääkida ka juhul, kui keskkonnas teised gaasid puuduvad.

Õhuniiskuse arvutamine muuda

Absoluutne niiskus on defineeritud valemiga:

 

kus

  absoluutne õhuniiskus,
  on veeauru mass,
  on ruumala.

Meteoroloogias arvutatakse absoluutne niiskus veeauru rõhu ja temperatuuri kaudu alljärgneva valemi järgi:

 

kus

a – absoluutne õhuniiskus (g/m³),
e – aururõhk millibaarides,
t – õhutemperatuur Celsiuse kraadides,
T – absoluutne õhutemperatuur,
  on gaaside ruumpaisumise koefitsient.[1]

Kui veeauru rõhk on mõõdetud millimeeter elavhõbedasammast (mmHg), arvutatakse absoluutne õhuniiskus valemi järgi

 [1]

Tabel "Antud temperatuuril maksimaalne võimalik absoluutne õhuniiskus"[2]

Temperatuur (°C) Maksimaalne võimalik
absoluutne õhuniiskus (g/m³)
−25 0,6
−20 0,9
−15 1,6
−10 2,3
−5 3,4
0 4,8
+5 6,8
+10 9,4
+15 12,8
+20 17,3
+25 23,0
+30 30,4
+35 39,6
+40 51,1
+45 65,4
+50 83,0

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 "Meteoroloogia praktikumi tööjuhend IV. Õhuniiskuse määramine" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 19. oktoober 2013. Vaadatud 8. septembril 2014.
  2. TIS koduleht

Välislingid muuda