Abakus (arhitektuur)

Abakus (ladina keeles abacus, vanakreeka keelest ἀβαξ ábax 'lauake') on nelinurkne lame plaat, mis moodustab samba kapiteeli ülemise osa. Abakuse ülesandeks on anda kitsa kapiteeliga sambale suurem pind, kandmaks arhitraavi või muud talastikudetaili. Abakuse kasutamine oli antiikarhitektuuris ja hilisemas orderiarhitektuuris reegliks. Varakristlikus, Bütsantsi ja keskaja arhitektuuris asendas abakust talum.

Abakus on kapiteeli katteplaat (a–b)
Abakuse asetus orderis

Ajaloost muuda

Abakus on olnud kasutusel juba Vana-Egiptuses. Protodooria sambal oli kogu kapiteeli asemel liigendamata abakus. Sellist sammast nimetatakse ka abakusesambaks.

Antiiksetes orderites muuda

Dooria samba abakus on lihtne ja liigendamata. Nagu dooria sambalgi, on protojoonia ja Toscana sambal abakus ruudukujuline kiviplaat püstiste külgtahkudega.

Joonia, Korintose ja uusjoonia sammastel on abakus ruudukujuline alt kitsenevate külgtahkudega. Uusjoonia ja Korintose samba abakus on kergelt nõgusate servadega ning on varustatud profileeritud liistuga. Nurgad on nürid. Korintose samba abakusel on iga külgtahu keskel palmett või rosett (abakuseõis).

Hilisemas orderiarhitektuuris, renessansis ja barokis kasutati samu kujundusi.

Pildid muuda

Vaata ka muuda

Välislingid muuda