Aadu Must

eesti poliitik

Aadu Must (25. märts 1951 Pärnu20. juuli 2023) oli Eesti ajaloolane ja poliitik, pikaaegne Riigikogu liige.

Aadu Must
Aadu Must
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees
Ametiaeg
4. aprill 2015 – 18. aprill 2023
XI, XII, XIII ja XIV Riigikogu liige
Ametiaeg
2. aprill 2007 – 29. oktoober 2009
4. aprill 2011 – 31. oktoober 2013
4. aprill 2015 – 3. märts 2019
3. märts 2019 – aprill 2023
Isikuandmed
Sündinud 25. märts 1951
Pärnu, Eesti
Surnud 20. juuli 2023 (72-aastaselt)
Erakond Eesti Keskerakond (1996–2023)
Abikaasa Ülle Must
Lapsed 4 tütart (sh Kadri Simson)
Sugulased Leida Lepajõe (tädi)
Madis Lepajõe (tädipoeg)
Marju Lepajõe (täditütar)
Elukoht Tartu
Alma mater Tartu Riiklik Ülikool
Elukutse ajaloolane
Tegevusala poliitika
Tunnustus Loend
Teadlaskarjäär
Tegevusalad ajalugu, arhiivindus
Töökohad Tartu Ülikool (1976–2023)
Doktoritöö "Sindi linn ja 1. detsembri nimeline vabrik" (1985)
Tuntumad õpilased

Ta oli Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudis arhiivinduse professor.

Alates aastast 1996 kuulus ta Eesti Keskerakonda ning on olnud Keskerakonna juhatuse liige. Ta oli aastatel 2001–2007, 2009–2011, 2013–2015 ja 2017–2020 Tartu linnavolikogu esimees. Oli aastatel 20072009, 20112013 ja 20152023 Riigikogu liige ja Riigikogu kultuurikomisjoni esimees. Must oli aastaid Balti Assamblee presiidiumi liige ja asepresident ning 2017. aastal ja taas alates 1. jaanuarist 2020 Balti Assamblee president.[viide?]

Haridus ja akadeemiline karjäär muuda

Aadu Must lõpetas 1969 Tartu 7. Keskkooli ajaloo eriklassi ning 1976 cum laude ajaloo eriala Tartu Riiklikus Ülikoolis. Ajalookandidaadi kraadi kaitses ta 1986. aastal, tema kandidaaditöö oli "Sindi linn ja 1. Detsembri nimeline Vabrik, 18331983".

1976. aastal asus ta tööle TRÜ ajaloo osakonna õppejõuna. Must oli Tartu Ülikooli ajaloo osakonna arhiivinduse õppetooli asutaja. Esialgu oli ta selle hoidja, alates 1998. aastast aga arhiivinduse korraline professor ja õppetooli juhataja, aastast 2020 emeriitprofessor.

Aadu Must oli Tartu Ülikooli Kirjastuse juhatuse liige ning Ajaloolise Ajakirja taasasutaja ja endine peatoimetaja (19982002). Enne seda toimetas ta ajalooajakirja Kleio (19891997).

Must oli lisaks Eesti Arhivaaride Ühingu, Õpetatud Eesti Seltsi ja Rotary Tartu Toome Klubi liige[viide?] ning Akadeemilise Ajalooseltsi esimees ja aseesimees. Samuti oli ta Eesti Arhiivinõukogu liige ja Euroopa Teadusfondi programmi "Euroopa ajalugu ja rahvuslikud ajalood" juhtkomitee liige.

Looming muuda

Ta avaldas raamatu perekonnaloo uurimisest ("Eestlaste perekonnaloo allikad") ning on uurinud eestlaste nimesid (andmebaas Onomastika NET).

Raamatud muuda

  • "Sindi linn ja 1. Detsembri nimeline Vabrik, 1833–1983". Eesti Raamat, 1985 (tegelik kaasautor: Ülle Must)
  • "The formation of Estonian diplomacy: the Estonian foreign delegation in Stockholm in 1918 & the Estonian Information Office in Stockholm in 1991". – "The independence of the Baltic states: origins, causes, and consequences: a comparison of the crucial years 19181919 and 19901991". Chicago, 1996. ISBN 0-929700-16-3
  • "Eestlaste perekonnaloo allikad". Tartu: Kleio, 2000 ISBN 9985-9178-4-7
  • "Põrgu värk: ajalootuulest ja põrguluulest". Tartu: Kleio, 2005 ISBN 9985-9304-6-0
  • "Siber ja Eesti. Jalaraua kõlin". Toimetajad Anu Lepp, Kadri Tooming; kujundaja Meelis Friedenthal. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2012. ISBN 978-9949-32-143-8
  • "Von Privilegierten zu Geächteten. Die Repressalien gegenüber deutschbaltischen Honoratioren während des Ersten Weltkrieges". Tartu: University of Tartu Press, 2014. ISBN 978-9949-32-729-4
  • "Perekonnaloo uurija käsiraamat". Toimetaja Kadri Tooming. Kirjastus Hea Lugu. Tallinn 2015
  • "Muutugu ja kadugu! Baltisakslased ja Esimene maailmasõda". Toimetaja Kadri Tooming. Tartu Ülikooli Kirjastus. Tartu 2016

Kirjutisi muuda

Andmekogu muuda

Poliitiline tegevus muuda

 
Aadu Must (2009)

Aadu Must oli Eesti Rojalistliku Partei liige. 1996. aastast kuulus ta Eesti Keskerakonda.

Ta oli Eesti Kongressi ja Eesti Komitee liige ning hiljem Riigikogu XI, XII, XIII ja XIV koosseisu liige.

Kandideeris 1995. aastal VIII Riigikogusse Eesti Roheliste ja Eesti Rojalistliku Partei moodustatud valimisliidu Neljas Jõud nimekirjas, kuid ei osutunud valituks.[1]

Ta oli Tartu Linnavolikogu liige 19891992 ja 1999–2007 ning esimees 2001–2007, 2009–2015 ja 2017–2020. Samuti oli Must TÜ Kliinikumi ja Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liige.

2023. aasta Riigikogu valimistel kogus ta valimisringkonnas nr 10 (Tartu linn) 618 häält ning ei osutunud valituks.[2]

Isiklikku muuda

Aadu Musta tädi oli põllumajandusteadlane Leida Lepajõe, kelle poeg oli munitsipaalpoliitik Madis Lepajõe ning tütar oli tõlkija ja religiooniloolane Marju Lepajõe.

Must oli abielus Ülle Mustaga. Neil on neli tütart, sh fotograaf Susan Must[3] ja poliitik Kadri Simson.

Ta haigestus kaks korda COVID-19sse ja põdes leukeemiat.[3]

Tunnustus muuda

Viited muuda

  1. Riigikogu valimine. 5. märts 1995. Vabariigi valimiskomisjoni koduleht. (Kasutatud 14. aprillil 2010.)
  2. Valimisringkond nr 10 valimised.ee (andmed seisuga 07.03.2023 19:45)
  3. 3,0 3,1 Niitra, Nils (10. märts 2023). "AADU MUST PÕEB RASKET HAIGUST: „Ma ei tea, kas me järgmisel kuul saame kokku või kuulame pasunamuusikat."". elu.ohtuleht.ee. Vaadatud 10. märtsil 2023.
  4. "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk 374
  5. "Tartu Ülikooli medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 5.12.2022.
  6. "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 8.12.2022.
  7. "Teenetemärgi "100 semestrit Tartu Ülikoolis" kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 9.12.2022.

Kirjandus muuda

Välislingid muuda