Aadlimarssal on mitmes riigis olnud mingi piirkonna aadli valitud esindaja.

Venemaa muuda

Venemaa Keisririigis eksisteerisid alates 1785. aastast kubermangude aadlimarssalid ehk kubermangumarssalid ehk kubermangude aadlipeamehed. Nad valiti kolmeks aastaks.

Venemaal olid ka maakondade aadlimarssalid.

Balti kubermangud muuda

Eestimaal ja Liivimaal oli aadlimarssal, Tallinna ja Riia asehalduskorra ajal 1785–1797, kolmeks aastaks valitud Eestimaa ja Liivimaa rüütelkonna juht ja üldkoosoleku ehk maapäeva juhataja.

Aadlimarssali institutsioon loodi Balti kubermangudele asehaldamiskorra Baltimaile laiendamisega (1783), kui kohaldus Venemaa keisrinna Katariina II poolt kehtestatud Vene aadlikorraldus (1786) ka Balti kubermangudes. Loodi kubermangu aadlimarssali koht Liivi- ja Eestimaal kaotatud maamarssali, resp. rüütelkonnapealiku koha asemele ja osalt ka kaotatud maanõunikkude-kolleegiumi funktsioonide täitmiseks. Aadlimarssal valiti kreisimarssalite poolt, ülesandeks oli kubermangu aadlikogu istungeil tehtud otsuste teostamine, maa postiasjanduse korraldamine, aadli rahaasjade jne. juhtimine ning aadli huvide kaitse.

Aadlimarssali koht püsis asehalduskorra kaotamiseni 1796, kui Venemaa keiser Paul I taastas eelneva korra ja aadlimarssaleid asendas Liivimaa maamarssal ja Eestimaa rüütelkonna peamees.

Saaremaal oli asehalduskorrale eelnenud ajal rüütelkonna peamees, asehalduskorra ajal kogu Liivimaa aadlimarssal ja seejärel Saaremaa maamarssal.

Eestimaa kubermangu aadlimarssalid (1783–1796) muuda

Liivimaa kubermangu aadlimarssalid (1783–1797) muuda

Välislingid muuda