Aacheni kongress (1818)

Aacheni kongress oli rahvusvaheline diplomaatiline kongress, mis peeti 29. septembrist 21. novembrini 1818 Aacheni linnas.

Osavõtjateks olid vabastussõdade võitjariigid ja Prantsusmaa. Püha Liidu riikide (Austria, Preisimaa, Venemaa) kõrval osalesid Suurbritannia ja Prantsusmaa.

Aacheni kongressi tuntakse esimese monarhide kongressina. Sellel osalesid Venemaa keiser Aleksander I Karl Robert von Nesselrode saatel, Preisimaa kuningas Friedrich Wilhelm III, Austria keiser Franz I krahv Christian Günther von Bernstorffi, vürst Klemens Wenzel Lothar von Metternichi ja vürst Karl August von Hardenbergi saatel, Suurbritannia esindajatena Arthur Wellesley, esimene Wellingtoni hertsog ja Robert Castlereagh ning Prantsusmaa esindajana Armand Emmanuel du Plessis, Richelieu hertsog.

Keiser Aleksander esitas kongressile märgukirja "Saksamaa praegusest seisundist". Selles nõuti rangeid reegleid vaimuelu ja ülikoolide üle valvamiseks. See märgukiri ajendas Karlsbadi otsused.

Lepingus Prantsusmaaga määrati lõplikult kindlaks Teisest Pariisi rahust (1815) tulenevad tingimused. Lepiti kokku, et okupatsiooniväed viiakse kohe Prantsusmaalt välja (algselt pidi see toimuma 1820. aastal) ning Prantsusmaa sõjakahjutasu alandamises 700 miljonilt frangilt 265 miljonile frangile.

Neli võitjariiki Venemaa, Preisimaa, Austria ja Suurbritannia kinnitasid oma otsustavust Bourbonide restauratsiooni Prantsusmaal vajaduse korral relvade jõul toetama.

Prantsusmaad ei võetud küll Pühasse Liitu, kuid lepiti kokku, et edaspidi tõmmatakse Prantsusmaa läbirääkimistesse kaasa. Sellega sai temast viies suurriik Euroopa kontserdis.

15. novembril 1818 vastu võetud deklaratsioon kinnitas kongressist osavõtjate solidaarsust rahu, usu ja kõlbluse tagamisel, kui "aegade õnnetus" seda peaks vapustama.

Protokolliga 21. novembrist 1818 määrati minister-residentide staatus saadikutest allpool.

Artikli kirjutamisel on kasutatud saksakeelset Vikipeediat seisuga 29.02.2008