AV-ressiiver
AV-ressiiver ehk audio-videoressiiver on mitme helisageduskanaliga võimendi, millel on digitaalse audiosignaali dekoodrid ning audio- ja digitaalsignaalide kommuteeritavad sisendid/väljundid. Vastuvõtjaga (ingl k receiver: vastuvõtja) on siin tegemist niipalju, et ressiiver sisaldab ka FM-tuunerit.
Kodukinoressiivritesse on harilikult sisse ehitatud ka DVD- või BD-seade (all-in-one AV-receiver). Siis on filmi vaatamiseks vaja külge ühendada pildiaparaat (teler, projektor) ja kõlarid.
AV-ressiiver on kodukinoseadmestiku keskne aparaat, mis võimaldab jaotada mitut tüüpi sisenditesse saabuvaid audio- ja videosignaale heli- ja pildiväljundeisse (analoog- või digitaalsignaalidena).
Ajaloost muuda
Raadio oli esialgu aparaat, mis koosnes raadiosignaalide vastuvõtjast, helisagedusvõimendist (audiovõimendist) ja valjuhääldi(te)st. Alates 1970. aastaist, kui raadio muutus stereofooniliseks, paigaldati valjuhääldid sageli eraldi kõlaritesse. Vastuvõtjast ja võimendist koosnevat üksust nimetati siis tuunervõimendiks.
Samal ajal hakati audiovõimendisse lisama lülitusi (lihtsaid analoogprotsessoreid) stereobaasi avardamiseks, samuti ruumikõla mulje ja kajaefekti tekitamiseks signaalide viivitamise ja faasis nihutamise põhimõttel.
Ruumikõla loomiseks pakkus firma Dolby Laboratories eraldi tagakanaliga ruumiheli analoogsüsteemi Dolby Surround ja seejärel digitaalsüsteemid Dolby Digital 5.1 kuni 11.2; süsteemi esimene number väljendab laiaribaliste (20–20 000 Hz) helikanalite arvu ja punkti järel olev number bassikanalite arvu. Dolby Digitali vormingute kõrval tuli kasutusele ka filmiheli vorming DTS (Digital Theater System), mis tagab mõnevõrra kvaliteetsema heli, sest signaalid on tihendatud vähemal määral. Töötati välja ka kadudeta tihendamise süsteemid Dolby TrueHD ja DTS-HD Master Audio.
Vastavalt muutus ka videomagnetofoni ja DVD fonogrammi salvestamise põhimõte. Et senisele kahele stereokanalile mahutada rohkem kanaleid, tuli signaale matemaatiliste meetoditega kodeerida. Signaalide eraldamiseks lisandus võimendisse dekooder, mis moodustab kodeeritud digitaalsignaalist mitmekanalilise ruumiheli süsteemi. Dolby Digital ja DTS vajavad iga süsteemi jaoks erinevaid dekoodreid. Audio- ja videosignaali edastamiseks võeti lisaks analoogsisenditele (RCA, S-Video) kasutusele digitaalne HDMI-liides ja digiheli liides S/PDIF ning optiline liides TOSLINK.
Niisuguste lisafunktsioonide ja arvukate sisend/väljundpesadega võimendus-, signaalimuundus- ja lülitusseade on AV-võimendi, raadiotuuneri olemasolul AV-ressiiver.
Ressiivrite omadusi muuda
Sõltuvalt tootjast ja hinnaklassist võivad ressiivrid erineda mitmesuguste omaduste poolest:
- mitut liiki sisendid (nt vinüül- ja laserplaadimängija, video- ja fotokaamera ühendamiseks) ja väljundid (lisaks kõlaritele videoprojektori ja teleri ühendamiseks);
- audio- ja videovormingute valimise võimalus;
- tehnilised võimalused ruumiheli parandamiseks;
- salvestuskandjate (mälupulk, mälukaart, kõvaketas) külgeühendamise võimalus;
- interneti-, WiFi- ja DLNA- võrku ühendamise võimalus.
Ressiivri võimendusosas on iga lairibakanali jaoks oma eel- ja võimsusvõimendi, mille külge ühendatakse esi- ja tagakõlarid. Näiteks helisüsteemis Dolby Digital 5.1 on kuus võimenduskanalit: 2 esikanalit, keskkanal, 2 tagakanalit ja 1 bassikanal. Bassikanali signaali võimsusvõimendi paikneb üldiselt bassikõlaris, mida nimetatakse siis aktiivkõlariks. Nüüdisaegsed võimsusvõimendid töötavad enamasti D-klassi režiimis; väga hea kasuteguri tõttu on niisugused võimendid märksa kompaktsemad kui vastavad AB-klassi võimsusvõimendid.
AV-ressiivri kanalivõimendite vajalikud väljundvõimsused ja neile vastavad kõlarivõimsused on seotud kuulamisruumi suuruse ja helisummutusvõimega. Enamasti piisab keskmises elutoas 20–50-vatisest kanalivõimsusest; tagakanalite võimsus võib olla ka mõnevõrra väiksem. Suures (üle 50 m2) ruumis loetakse soovitavaks kanalivõimsuseks kuni 100 W.
Bassikõlari ja lairibakõlarite jaotussagedus võib olla reguleeritav (nt vahemikus 60–120 Hz), et saaks ühtlustada helisüsteemi üldist sageduskäiku üleminekualas.
Enamikul ressiivritel on tämbri valimiseks mitmeribaline ekvalaiser ja spetsiaalne signaaliprotsessor mitmesuguste heliefektide loomiseks ja erisuguste helikeskkondade (nt kontserdisaal, staadion) imiteerimiseks.
Kallimad AV-ressiivrid on varustatud seadistusmikrofoniga. Eeldatavasse kuulamiskohta paigutatud mikrofon võtab vastu ressiivrist kõlareisse antavaid signaale, mille järgi protsessor määrab kindlaks ja seab paika kõlarite optimaalsed helirõhutasemed ja eri kanalite signaalide viivitused. Viivituste seadmiseks tuleb näidikul sisestada kõlarite kaugused. Ressiiver võib olla ka varustatud pildiprotsessoriga, mis teisendab eri ae videosignaalid peeneraldusega (Full HD) signaalideks.
Eriti kvaliteetsed on AV-ressiivrid, millele on antud THX-sertifikaat (lühend sõnadest Tomlinson Holman experiments). Seda kvaliteeditõendit annavad Lucasfilmi eksperdid eriti kvaliteetsele heliseadmestikule ja selle komponentidele – ressiivrile, kõlarile, DVD-seadmele.