AS Küttejõud (ka: AS Kütte-Jõud) oli aastatel 1920–1940 Kiviõlis tegutsenud kaevandusettevõte[1].

Ettevõte oli Põhja Paberi- ja Puupapivabrikute Aktsiaühingu tütarühing[1].

1920. aastal anti Põhja Paberi- ja Puupapivabrikule loa alustada maardlauuringuteks Sonda ja Püssi raudteejaama vahelisel maa-alal. Aastal 1922 sai ettevõte loa Püssis põlevkivikaevanduse rajamiseks[1] ja 1920. aastail alustas tööd Küttejõu karjäär.

Kiviõli 1936. aastal

1922. aastal andis Põhja Paberi- ja Puupapivabrik kõik õigused ja kohustused üle aktsiaseltsile Eesti Kiviõli, mis rajas Erra-Sala küla maadele Kiviõli põlevkivikaevanduse, kus alustas põlevkivi avakaevandamisega. AS “Kütte-Jõud” oli arvestatav põlevkivi tootja. Erakaevanduste hulgas oli ta pikka aega konkurentsitult esimene ning ületas 1920. aastate lõpul oma umbkaudu saja tuhande tonnise aastatoodanguga enamikku riigikaevandusigi. Üks edu aluseid oli kindlasti toonaste karjääride moodsaim tehnika[2].

1924. aastal alustas Eesti Kiviõli põlevkivi termilise töötlemisega. 1927. aastal ehitati esimene katseline tunnelahi võimsusega 75 tonni põlevkivi ööpäevas. 1928. aastal hakati tööstuse läheduses jõudsalt kasvanud asulat nimetama Kiviõliks[3]. 1939. aastal oli ettevõtte toodang 132 000 tonni[1]. Ettevõttes töötas 200–250 inimest[1].

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 EE 12. köide, 2003: 273.
  2. Mait Sepp, Margus Pensa, Mis saab maast pärast kaevandust: Küttejõu karjääri lugu, Eesti Loodus, 2007/9
  3. Kiviõli Keemiatööstuse tekkelugu, 1920-1930, www.keemiatoostus.ee (vaadatud 10.08.2020)