254. jalaväediviis
254. jalaväediviis (saksa keeles 254. Infanterie-Division) oli väekoondis, mis võitles Teises maailmasõjas Saksa armee koosseisus.
| 254. jalaväediviis | |
|---|---|
 | |
| Tegev | 26. august 1939–8. mai 1945 |
| Riik | Saksamaa |
| Kuuluvus | Wehrmacht |
| Haru | jalavägi |
| Liik | jalaväediviis |
| Lahingud | Teine maailmasõda |
Ajalugu muuda
Diviis moodustati 1939. aasta suvel VI kaitseringkonnas ja mobiliseeriti 4. laine diviisina. 1940. aastal sõdis Hollandis, Belgias ja Põhja-Prantsusmaal. Venemaale tungis väegrupi Nord reservis oleva XXIII korpuse koosseisus. Suunati rindele juuli keskel ning esimesed lahingud pidas diviis Viljandi ümbruses. 22. juulil läks pealetungile Türi-Põltsamaa rajoonist ning liikus esimese päevaga Põltsamaalt 20 kilomeetrit edasi kirde suunas. 24. juuliks oli diviis liikunud Punaarmee 16. laskurdiviisi tagalasse ning 25. juulil vallutas diviis Mustvee, piirates sellega ümber Punaarmee 11. laskurkorpuse.
29. augustil läks diviis uuesti pealetungile ning augusti alguseks jõudis diviis Rakkesse. Alates 3. augustist sõdis 22. NKVD laskurdiviisi vastu Amblas, 4. augustiks jõudis Tapale ning 7. augustil vallutas Rakvere ja murdis Soome laheni Kunda kandis ning pöördus läände Tallinna poole. Alates 20. augustist osales rünnakul Tallinnale ning 25. augustil jõudis linnani.
Pärast Tallinna vallutamist suunati diviis Leningradi alla, see võitles Leningradi rindel ja Demjanskis kuni 1944. aasta alguseni. 12. jaanuaril 1944 viidi diviis Vinnitsa piirkonda. Märtsi keskel jäi Punaarmee suurrünnaku tulemusena Kamjanets-Podilskõi juures piiramisrõngasse, kuid suutis sealt raskete kaotuste hinnaga välja murda. Aprillis saadeti 474. grenaderirügement laiali ning diviisiga liideti 82. jalaväediviisi rügemendigrupp. Mais asus diviis Tarnopoli rajoonis ning alates juulist taganes lahingutega Karpaatidesse. 1944. aasta sügisel taganes Košice rajooni ning talvel taganes üle Popradi läände. 1945. aasta jaanuaris viidi diviis Breslau rajooni ning märtsis peatas Punaarmee pealetungi Ülem-Sileesias. Sõja lõpetas diviis Praha lähedal piiramisrõngas.
Juhtkond ja koosseis muuda
Juhtkond muuda
- 26. augustist 1939 – kindralleitnant Friedrich Koch
- 30. aprillist 1940 – kindralleitnant Walter Behschnitt
- 1. maist 1942 – kindralmajor Friedrich Köchling
- 5. septembrist – kindralmajor Hellmuth Reymann
- 16. augustist 1943 – kindralleitnant Alfred Thielmann
- 31. detsembrist 1944 – kindralmajor Richard Schmidt
Koosseis muuda
- 1939. aastal
- 454. jalaväerügement
- 474. jalaväerügement
- 484. jalaväerügement
- 254. suurtükiväerügement
- 254. pioneeripataljon
- 254. tankitõrje pataljon
- 254. luurepataljon
1940. aasta märtsis suunati 474. rügemendi 2. pataljon, tankitõrje pataljoni 3. patarei ja suurtükiväerügemendi 3. patarei uuele formeeritavale jalaväediviisile kaadriks. Ära saadetud allüksused formeeriti uuesti. 1940. aasta 9. juunil moodustati suurtükiväerügemendi motoriseeritud 4. pataljoni baasil 843. armee suurtükiväe pataljon. Selle asemel liideti diviisiga hobiveetav 52. suurtükiväerügemendi 1. pataljon. 1940. aasta 17. novembril lahutati diviisist kõikide rügementide kolmandad pataljonid, et nende alusel formeerida 320. jalaväediviis. Pataljonid formeeriti uuesti. 1943. aastal saadeti jalaväerügementide kolmandad pataljonid laiali ning diviis reorganiseeriti tüüp 44 diviisiks. 1943. aasta 8. detsembril moodustati tankitõrjepataljoni 2. kompanii põhjal 478. armee tankihävitajate pataljon.
- 1944: aastal
- 82. diviisigrupp (4. juulil 1944. nimetati ümber 474. grenaderirügemendiks)
- 454. grenaderirügement
- 484. grenaderirügement
- 254. füsiljeeripataljon
- 254. suurtükiväerügement
- 254. pioneeripataljon
- 254. tankitõrjepataljon