1920

2. veebruar – Tartus kirjutati alla Eesti ja Nõukogude Venemaa vahelisele Tartu rahulepingule, mis lõpetas Vabadussõja.
24. veebruar – asutati üliõpilasselts Veljesto^[1].

11. aprill – Tallinnas Nõmmel toimus Eesti Vabariigi esimene murdmaajooksuvõistlus, mille võitis Heinrich Paal^[2].
20. aprill – ilmus Eesti Spordilehe esimene number^[1].
21. aprill – Eesti sai ametliku kutse, et esineda Antwerpeni olümpiamängudel iseseisva riigina^[2].

7. mai – vastu võeti avalikkude algkoolide seadus^[1]. Senised erinevat tüüpi algkoolid asendati ühtse avaliku algkooliga, õpetus muudeti emakeelseks ja maksuvabaks, kehtestati 6-klassiline koolikohustus ning deklareeriti ühtluskooli põhimõtet.
19. mai – Mereobservatoorium liideti Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatooriumiga.^[3]

1. juuni – tegevust alustas Eesti Jalgpalli Liit^[2].
7. juuni – Jaan Luha valiti Jõgeva alevivanemaks.
7. juuni – Tallinnas toimus esimene ametlik korvpallimäng Eestis, kui kohtusid Tallinna Poeglaste Gümnaasiumi ja Tallinna Reaalkooli meeskond^[2].
15. juuni – Eesti Asutav Kogu kiitis heaks Eesti vabariigi esimese põhiseaduse.

3. juuli – Tallinnas algasid Eesti esimesed meistrivõistlused kergejõustikus^[1].
5. juuli – Tallinnas toimunud kergejõustikuvõistlusel tegi Aleksander Klumberg kümnevõistluses maailmarekordi (tollaste tabelite järgi 8025,5 punkti), ent tulemus ei läinud rekordina kirja, kuna Eesti polnud veel IAAFi liige^[2].
7. juuli^[küsitav] – Soome tunnistas de jure Eesti Vabariiki^[viide?].

22. august – Antwerpeni olümpiamängud: Jüri Lossmann võitis olümpiamängudel esimese Eesti kergejõustiklasena olümpiamedali, tulles maratonijooksus teiseks^[2]
27. august – jõustus Seisuste kaotamise seadus.
29. august – Antwerpeni olümpiamängud: tõstja Alfred Neuland tuli esimese eestlasena olümpiamängudel olümpiavõitjaks^[2].
6. september – valitsus võttis vastu seaduse, mille järgi pidi asutatama Valga ja Alutaguse maakond (viimane jäi siiski loomata)^[1].
10. september – registreeriti osaühing Estonia-Film^[1].

11. oktoober – Paul Sepp rajas Tallinnas esimese teatrikooli – draamakunsti erastuudio, hilisema Draamastuudio teatrikooli^[1].
14. oktoober – Tartus kirjutati alla Vene-Soome rahulepingule.
16. oktoober – asutati esimene korporatsioon iseseisvas Eesti Vabariigis, korp! Leola.
17. oktoober – Eesti esimene maavõistlus jalgpallis: Helsingis peetud kohtumine kaotati Soomele 6:0^[1].
27. oktoober – Tartus asutati Eesti esimene naisüliõpilaskorporatsioon: Filiae Patriae^[1].

8. november – otsustati hakata rajama Eesti Vabadussõjas langenute mälestussambaid.
13. november – Tallinnas algas II naiskongress^[1].
20. november – registreeriti Eesti Spordi Liidu põhikiri^[1].

3. detsember – Tartu Ülikooli valitsus kinnitas korporatsioon Revelia põhikirja.
Detsembris valisid Tartu üliõpilased Üliõpilaskonna Edustuse^[1]

Selle aasta kirjandusmaastiku olulisimaiks sündmuseks on luulekogude "Ohvrisuits" (Gustav Suits) ja "Verivalla" (Marie Under) ilmumine^[1].
Sel aastal jõudis Eestis lõpule mõisamajandus.

Sündinud muuda

Pikemalt artiklis Sündinud 1920

1. jaanuar – Ilmar Mikiver, eesti ajakirjanik
2. jaanuar – Isaac Asimov, USA ulmekirjanik ja biokeemik
20. jaanuar – Federico Fellini, Itaalia filmilavastaja
23. jaanuar – Gottfried Böhm, saksa arhitekt
29. jaanuar – Valda Raud, eesti tõlkija
2. veebruar – Heikki Suolahti, soome helilooja
11. veebruar – Fārūq I, Egiptuse kuningas 1936-1952
19. veebruar – Jaan Kross, eesti kirjanik
1. märts – Ilmar Kimm, eesti maalikunstnik
10. märts – Boris Vian, prantsuse kirjanik, laulja ja muusik
11. märts – Sir Kenneth Dover, Briti klassikaline filoloog
11. märts – Nicolaas Bloembergen, USA füüsik
21. märts – Georg Ots, eesti laulja
21. märts – Éric Rohmer, prantsuse filmilavastaja ja filmikriitik
1. aprill – Toshiro Mifune, Jaapani näitleja
7. aprill – Ravi Shankar, India sitarimängija ja helilooja
15. aprill – Richard von Weizsäcker, Saksamaa president
17. aprill – Edmonde Charles-Roux, prantsuse kirjanik
6. mai – Kamisese Mara, Fidži poliitik
9. mai – Richard Adams, inglise kirjanik
18. mai – Johannes Paulus II, paavst
21. mai – John Chadwick, Briti keeleteadlane ja klassikaline filoloog
26. mai – John Dall, USA näitleja
17. juuni – François Jacob, prantsuse bioloog
17. juuni – Setsuko Hara, Jaapani näitleja
11. juuli – Yul Brynner, USA näitleja
17. juuli – Juan Antonio Samaranch, Hispaania spordiametnik
21. juuli – Isaac Stern, USA viiuldaja
22. juuli – Valter Taal, eesti vaimulik
23. juuli – Amália Rodrigues, Portugali laulja
24. juuli – Bella Abzug, USA jurist, poliitik ja aktivist
25. juuli – Rosalind Franklin, Briti teadlane
3. august – Elmar Tampõld, eesti arhitekt
3. august – P. D. James, inglise krimikirjanik
14. august – Holger Pukk, eesti lastekirjanik
16. august – Charles Bukowski, USA luuletaja ja kirjanik
17. august – Maureen O'Hara, Iiri-USA näitleja
18. august – Shelley Winters, USA näitleja
22. august – Ray Bradbury, USA ulmekirjanik
29. august – Charlie Parker, USA džäss-saksofonist ja -helilooja
23. september – Mickey Rooney, USA näitleja
25. september – Sergei Bondartšuk, Nõukogude Liidu filminäitleja ja -lavastaja
1. oktoober – Walter Matthau, USA näitleja ja koomik
7. oktoober – Kalju Lepik, eesti luuletaja
8. oktoober – Frank Herbert, USA ulmekirjanik
15. oktoober – Mario Puzo, USA kirjanik
18. oktoober – Melína Merkoúri, Kreeka näitleja, laulja ja poliitik
31. oktoober – Dick Francis, USA kirjanik ja džoki
3. november Oodgeroo Noonuccal, Austraalia luuletaja ja poliitiline aktivist
5. november – Douglass North, USA majandusteadlane
15. november – Ülo Torpats, eesti klassikaline filoloog ja tõlkija
21. november – Jan Frenkel, Vene helilooja
21. november – Ilmar Külvet, väliseesti kirjanik ja ajakirjanik
21. november – Stan Musial, USA pesapallur
30. november – Voldemar Panso, eesti näitleja ja lavastaja
6. detsember – Dave Brubeck, USA džässpianist ja helilooja
14. detsember – Clark Terry, USA trompetist
19. detsember – Little Jimmy Dickens, USA kantrilaulja
20. detsember – Väinö Linna, soome kirjanik
23. detsember – Zenta Ērgle, läti lastekirjanik
29. detsember – Viveca Lindfors, Rootsi-Ameerika näitleja

Surnud muuda

Pikemalt artiklis Surnud 1920

22. jaanuar – Georg Lurich, eesti maadleja
15. veebruar – Aleksander Aberg, eesti maadleja
7. märts – Jaan Poska, eesti riigimees
3. august – Peeter Süda, eesti helilooja.
14. detsember – Clas von Ramm, baltisaksa poliitik

Nobeli auhinnad muuda

füüsika – Charles Édouard Guillaume
keemia – Walther Nernst
meditsiin – Schack August Steenberg Krogh
kirjandus – Knut Hamsun
rahu – Léon Victor Auguste Bourgeois

Viited muuda

↑ ^1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ^1,12 ^1,13 ^1,14 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 198–202
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 ^2,6 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
↑ ILMATEENISTUS 100 ilmateenistus.ee

[Kronoloogia,_2007-1] 1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ^1,12 ^1,13 ^1,14 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 198–202

[ESBL-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 ^2,6 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)

[3] ILMATEENISTUS 100 ilmateenistus.ee

[1]

[2]

[3]