1850. aastad

1850. aastad on ajavahemik 1850. aasta algusest kuni 1859. aasta lõpuni.

Sündmused ja suundumused muuda

Toimus kümnes Vene - Türgi sõda ehk Krimmi sõda, mis kestis oktoobrist 1853 kuni märtsini 1856.

Krimmi sõda puudutas ka Eestit. 1854. ja 1855. aastal lasus elanikkonnal sõjakoormistena vooriskäimiskohustus, sildade ehitus, teede korrashoid jm^[1]. Nekrutinorm oli sel ajal mitu korda suurem^[1]. 1854. ja 1855. aastal võeti Eestis nekrutiks 12 300 meest^[1].
Kümnendi teises pooles võeti Johann Voldemar Jannseni eestvedamisel senise „maarahva” asemel omanimetusena kasutusele mõiste „eestlased”.
Eesti alal elas umbes 660 000 eestlast^[2].
Kasutama hakati meeste nokkmütse, mis sajandi lõpuks olid valdavad.

Aastatel 1850–1854 oli Fjodor Dostojevski sunnitööl ning seejärel 1854–1859 väeteenistuses lihtsõdurina.
Giuseppe Verdi loominguliselt küpseim periood, mil ta kirjutab kuus ooperit, neist kolm kuulsaimat: Rigoletto 1851 a., Trubaduur 1853 a. ja Traviata 1853.a

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 132
↑ Eestlased maailmas