1837.–1838. aasta mässud Kanadas

1837.–1838. aasta mässud (prantsuse keeles: Les rébellions de 1837) olid kaks relvastatud ülestõusu, mis toimusid Alam- ja Ülem-Kanadas 1837. ja 1838. aastal. Mõlema mässu põhjuseks oli rahva rahulolematus poliitilise olukorraga.

1837.–1838. aasta mässud
Saint-Eustache'i lahing Alam-Kanadas
Toimumisaeg	7. detsember 1837 – 4. detsember 1838
Toimumiskoht	Kanada
Tulemus	Valitsuse võit Lojalistide võit patriootide ülestõusu üle ning Kanada vabariigi likvideerimine Hunters' Lodgesi lüüasaamine Alam- ja Ülem-Kanada ühendamine Kanada provintsiks
Osalised
Alam-Kanada Château Clique Ülem-Kanada Family Compact Patrioodid Alam-Kanada vabariik Hunters' Lodges Kanada vabariik
Väejuhid või liidrid
John Colborne Francis Bond Head James FitzGibbon George Gurnett Henry Dundas Allan MacNab Charles Gore George Wetherall Louis Joseph Papineau William Lyon Mackenzie Thomas Storrow Brown Jean-Olivier Chénier Robert Nelson Wolfred Nelson Ferdinand-Alphonse Oklowski Anthony Van Egmond Cyrille-Hector-Octave Côté Charles Duncombe Nils von Schoultz

Ülestõusude peamine ühine eesmärk oli vastutava valitsuse instituudi loomine, see saavutati lõpuks ülestõusude tagajärjel. Tänu mässudele pani Lord Durham kokku oma aruande "Report on the Affairs of British North America" ning võeti vastu 1840. aasta "Act of Union", millega Alam- ja Ülem-Kanada ühendati ning mis omakorda viis lõpuks 1867. aasta konstitutsiooniaktini, millega tekkis Kanada ja selle valitsus.