1201

1201. aasta

Sajandid: 12. sajand - 13. sajand - 14. sajand

Aastakümned: 1150. aastad 1160. aastad 1170. aastad 1180. aastad 1190. aastad - 1200. aastad - 1210. aastad 1220. aastad 1230. aastad 1240. aastad 1250. aastad

Aastad: 1196 1197 1198 1199 1200 - 1201 - 1202 1203 1204 1205 1206

Sündmused maailmas muuda

Liivlaste alistumise esimene faas.
Algas Neljas ristisõda: Veneetsiasse kogunes ristisõdijate armee, mis osutus oodatust väiksemaks. Veneetsia eesotsas doodž Enrico Dandologa nõudis ristisõdijatelt varem kindlaks määratud rahasummat, kuid maksta suudeti vaid pool ja seegi tegi ristisõdijad äärmiselt vaeseks. Veneetslased pidasid neid Lido saarel kinni. Dandolo tegi San Marco di Veneetsia kirikus pidulikult teatavaks ühinemise ristikäiguga. Ta suunas sõjaväe Veneetsia endisse valdusse, Ungarile kuuluvasse Zarasse (praegu Zadar). Et ka Ungari kuningas Imre oli ristisõjaga ühinenud, olid paljud ristisõdijad selle rünnaku vastu. Osa neist pöördus koju tagasi. Kuigi Zara kodanikud riputasid akendest ja linnamüürist alla ristid, vallutati linn lühikese piiramise järel. Paavst Innocentius III ekskommunitseeris nii Veneetsia kui ka ristisõdijad.
Vangistatud Bütsantsi keiser Aleksios IV Angelos põgenes rahutusi ära kasutades õemehe Švaabimaa Philippi juurde ning alustas läbirääkimisi ristisõdijatega oma võimu taastamiseks.
Paavst Innocentius III pani keiser Otto IV rivaali Švaabimaa Philippi kirikuvande alla ning hakkas toetama Ottot.
Ülem-Egiptuses oli maavärin magnituudiga 9, milles hukkus 1,1 miljonit inimest.
Kirikuriik omandas Spoleto hertsogiriigi.
Hamburgi linn võitles Taani vastu.
Jaapanis algas Kennini ajastu.
Champagne'i krahviks sai Thibaud IV.
Riia linna asutamine, Riia sai Saksa kaupmeeste linnana piiskop Albertilt linnaõigused.
Bremeni toomhärra Albert von Appeldeern sai Liivimaa piiskopiks.
Phillipe de Plessis sai Templiordu suurmeistriks.
Henryk I Brodaty sai Alam-Sileesia hertsogiks ja Opole hertsogiks ja Wrocławi hertsogiks.
Schauenburgi ja Holsteini krahv Adolf III kaotas Taanile Stellau lahingu.
Hiinas algas Songi dünastia Jiakai ajastu ja Jini dünastia Taihe ajastu.
Tšingis-khaan saavutas võidu oma rivaali Jamukha Gurkhan üle.
Määrati esimene Hašemiitide soost Meka šariif.
Antiookia vürstiks sai Bohemund IV.
Kärnteni hertsogiks sai Bernard.
Wellingborough'le annetati turu harta.
Kuningas John Maata andis Andoveri kaupmeestele õiguse kuninglikke makse koguda.
Krahv von Frohburg rajas Zofingeni linna.
Boostedti esmamainimine.

Sündmused Eestis muuda

...

Sündinud muuda

Juuli Philippe II Auguste'i ja Merani Agnese poeg
9. oktoober Robert de Sordon, prantsuse teoloog
Nasreddin Tusi (Nasir al-Din al-Tusi), turgi astronoom
Thouarsi Alix, Bretagne'i hertsog
Johan I, Rootsi kuningas (arvatav sünniaasta)
Daniil Romanovitš, Galitši, Peremõšli (praegu Przemysl), Vladimiri ja Volõõnia vürst, Galitši kuningas

Surnud muuda

29. juuli Merani Agnes, Philippe II Auguste'i teine abikaasa
5. september Constance, Bretagne'i hertsoginna
Gioacchino da Fiore, itaalia müstik ja teoloog
Thibaud III, Champagne'i krahv, Neljanda ristisõja juht
Absalon, Taani peapiiskop ja riigimees
Jarosław, Opole hertsog
Ulrich II, Kärnteni hertsog
Bohemund III, Antiookia vürst
Boleslaw I Wysoki

Valitsejad muuda

Paavst: Innocentius III
Inglismaa: kuningas John Maata (valitses 1199–1216)
Prantsusmaa: kuningas Philippe II Auguste (valitses 1180–1223)