Žemaičių Kalvarija Püha Neitsi Maarja basiilika

Žemaičių Kalvarija Püha Neitsi Maarja basiilika (leedu keeles Žemaičių Kalvarijos Švč. Mergelės Marijos Apsilankymo mažoji bazilika) on kirik Leedus Plungė rajoonis Žemaičių Kalvarijas, aadressil Vienuolyno g. 1. Kirikut kasutavad katoliiklased ja see allub Telšiai piiskopkonnale, see on ametlikult Basilica minoris.

Žemaičių Kalvarija Püha Neitsi Maarja basiilika
Žemaičių Kalvarija basiilika
Riik	Leedu
Asukoht	Žemaičių Kalvarija
Ehituse algus	1780
Ehituse lõpp	1822
Esmamainimine	1593
Koordinaadid	56° 6′ 35,9″ N, 22° 0′ 40,5″ E

Kiriku sisevaade

Kiriku peaaltar

Kirikuhoone

Praegune kirikuhoone ehitati Žemaičių Kalvarijasse aastal 1822. Hoone on hea näide klassitsismi sugemetega hilisestbaroksest arhitektuurist. Kirik on kividest laotud ja krohviga kaetud ristkülikukujuline basiilika, seda liigendavad kaks torni. Hoone lõpeb kolmnurgakujulise apsiidiga. Seest on hoone kolme lööviga, mida eraldavad piilarid. Kirikus asub üheksa altarit. Projekti autor oli arhitekt Augustinas Kosakauskas.

Ajalugu

Varasem ajalugu

Žemaičių Kalvarijasse rajati kirik aastal 1593. Algul ei olnud seal oma vaimulikku, aga piiskop Merkelis Giedraitis lasi sinna ehitada vajaliku elumaja ja määras sinna ka preestri. Sealset kihelkonda on esimest korda mainitud aastal 1636. Toona lasi piiskop Jerzy Tyszkiewicz asulasse rajada uue kiriku, mis hakkas paiknema dominiiklaste kloostri juures.

Dominiiklaste kloostri hooned olid rajatud puidust. Kloostri juures hakkas tegutsema ka kihelkonnakool. Selles koolis õppisid mitmed tuntud leedulased, nagu Motiejus Valančius ja Simonas Daukantas.

Aastail 1749–1750 valmis uus ja suurem kirik, kus asus 15 altarit. Ka see hoone oli puidust. Uue hoone püstitamise asemel muudeti kirikuks vanem, ümber ehitatud ja korrastatud Kolgata kabel.

Praegune hoone

Vaade Žemaičių Kalvarija basiilikale

Praeguse kirikuhoone rajamisega alustati aastal 1780. Kirikuhoone valmis aastal 1822, vana kirikuhoone lammutati aastal 1824. Aastal 1853 valmis ka kullatud peaaltar.

Aastal 1842 tabas kloostrit tulekahju. Põles maha ka sealne raamatukogu. Järgmisel aastal valmisid uued kivist kloostrihooned. Aastal 1863 saadeti ülestõusnutele manifesti koostanud kloostri munk Pilypas Mokžeskis kuueks aastaks Siberisse sunnitööle. Aastal 1866 keelustati seal protsessioonide korraldamine. Aastal 1889 klooster suleti. Aastal 1896 tabas kirikut tulekahju, selles hävisid kirikus hoiul olnud kloostri arhiiv ja raamatukogu.

Kiriku taastamiseks koostas projekti Kovno kubermangu arhitekt Piotras Serbinovičius. Ühtlasi ehitati tornid kõrgemaks ja paigaldati kirikusse kolm altarit. Kirik sai ka neitsi Maarjat kujutava maali, mida usklikud peavad imettegevaks. Aastal 1908 lisati kirikusse veel kuus altarit. Aastal 1910 sai kirik kümne registriga oreli. Aastast 1927 kuni aastani 1940 tegutsesid kiriku juures mariaanid, avades taas Žemaičių Kalvarija kloostri ja luues alevisse oma kooli. Enne Teist maailmasõda sai renoveeritud ka kiriku juures asuv kabel.

Protsessiooni kaheksateistkümnes kabel

Aastal 1948 klooster suleti. Aastal 1950 vangistati sealne vaimulik Jonas Staškevičius, kaks aastat hiljem ka sealne vikaar Petras Lygnugaris. 1988. aastal andis paavst Johannes Paulus II kirikule Basilica minorise staatuse.

Žemaičių Kalvarija kabelid

Aastail 1637–1639 valmisid kiriku lähedusse 19 kabelit, mis kujutasid Jeesus Kristuse teekonda Kolgata mäele. Need lasi rajada piiskop Jerzy Tyszkiewicz. Sellest ajast peale hakati seal korraldama protsessioone, mille oluliseks osaks oli kabelite külastamine. Traditsioonile tuli vahe sisse, kui aastal 1866 need keelustati.

Kabelid ei ole muutumatuna säilinud. Nii näiteks valmis aastail 1749–1750 vana kiriku asemele uus ja suurem kirik. Uue hoone püstitamise asemel muudeti kirikuks aga üks vanematest kabelitest, ümber ehitatud ja korrastatud Kolgata kabel. Aastal 1824 see lammutati.

Praegu on kabelite arv 21, protsessioonil on neid kasutusel 19, kuigi Jeesuse viimast teekonda kujutaval protsessioonil on kakskümmend peatuspunkti. Seitsmes ja kaheksas peatuspunkt asuvad samas kabelis. Kabeleist suurim on XVIII sajandil ehitatud 18. peatuspunkt, kus kujutatakse Jeesuse ristisurma.

Žemaičių Kalvarija festival

Aastast 1742 peetakse Žemaičių Kalvarijas suurt usufestivali. See on kujunenud üheks olulisemaks palverännakute paigaks Leedu territooriumil. Kahenädalane festival toimub tavaliselt juuli alguses. Festivali osaks on ka palverännak, millel aastal 1937 osales üle 100 000 inimese. Algab see palverännak tavaliselt Pasruojė külast Telšiai rajoonis. Tava kohaselt osalevad sealsel missal kõik Leedu piiskopid.

Välislingid

• Panoraamvaade kirikust