Šeloni viiendik

Šeloni viiendik (vene keeles Шело́нская пяти́на) oli Ingerimaa territoorium Novgorodi vabariigis ja hiljem Moskva suurvürstiriigis ja Moskva tsaaririigis.

Novgorodi vabariigi koosseisu kuulunud maa-alad 16. sajandil, Vadja, Šeloni, Bežetski, Derevski ja Oboneži viiendik piiridega

Šeloni viiendik asus Luga jõe, Soome lahe ranna, Narva jõe ja Lovati jõe vahelisel alal.

1617. aastal loovutas Moskva tsaaririik piirkonna Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vahel sõlmitud Stolbovo rahulepingu alusel Rootsi kuningriigile, mille koosseisus kuulus see Rootsi Ingeri koosseisu.

Aastatel 1700–1721 toimunud Põhjasõja tulemusel vallutas Venemaa Peeter I juhtimisel piirkonna uuesti ning liitis lõplikult Venemaaga. Piirkond liideti moodustatud Ingerimaa kubermanguga.

Territoorium muuda

Šeloni viiendikku kuulusid:

Võssokogorodski maakond (vene keeles Высокогорский уезд)
- Võssokoje linn (город Высокое)
- Roždenstvenski pogost (Рождественский погост)
- Degoži pogost (Дегожский)
- Nikolski pogost (Никольский)
- Požerevitsõ pogost (Пажеревицкий)
- Belski pogost (Бельский)
Võšegorodi (Вышегородский уезд)
- Võšegorod linn (город Вышегород)
- Boltšinski pogosti lääneosa (Болчинский погост)
- Oblutški (Облучский)
- Võšegorodi pogost (Вышегородский)
Ivangorodi maakond (Ивангородский)
- Ivangorodi linn (город Ивангород)
- Jami linnuselähedased alad (части окологородья Яма)
- Ivangorodi linnuselähedased alad (окологородья Ивангорода)
- Petrovskoi pogosti lääneosa (Петровски погост).
Koškino linnamaakond (Кошкина городка уезд)
Novgorodi (Новгородский)
Porhovi (Порховский)
Russa maakond (Русский)
Jami maakond (Ямской) maakonnad.

Pogostite ehk kogukondade piirid olid looduslike piiride järgi kujunenud juba enne riiklike haldusjaotusüksuste moodustamist, seetõttu olid ka pogostid jagatud erinevate maakondade vahel.

Ingeri ja Vadjamaa Rootsi kuningriigi Idamereprovintsidena
Ingeri ja Vadjamaa Peterburi kubermangus 1727. aastal