Šalčininkai (leedu,poola Soleczniki) on linn Leedus Vilniuse maakonnas, Šalčininkai rajooni halduskeskus. Asub Vilniusest 42 km lõunas Valgevene piiri ääres.

Šalčininkai

leedu Šalčininkai
poola Soleczniki
valgevene Вялікія Салечнікі * / Vialikija Saliečniki *transkribeerituna: Vjalikija Saletšniki
Püha Apostli Peetruse kirik

Pindala 2,98 km²
Elanikke 6841 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 54° 19′ N, 25° 23′ E
Šalčininkai (Leedu)
Šalčininkai

Šalčininkai asub merepinnast 181 meetri kõrgusel Šalčia jõe kaldal, mille järgi linn on ka nime saanud. Jõele on rajatud kaks paisjärve. Lõunas asub Šalčininkai-Bieniakoni piiripunkt.

Haridust annavad kolm gümnaasiumit ja kunstikool. Linnas on raamatukogu, postkontor ja rajooni keskhaigla.

Šalčininkai on poola kultuuri keskus. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Šalčininkai elanikest poolakaid 71,37%, leedulasi 13,79%, venelasi 7,12%, valgevenelasi 4,17%, ukrainlasi 1,04% ja teistest rahvustest inimesi 2,5%.

Ajalugu muuda

Šalčininkaid on esmamainitud 1311. aastal Peter von Dusburgi kroonikas, mil sinna tungisid ristisõdijad. Sealset kanti rüüstati veel aastail 1378, 1382 ja 1394. XIV sajandil rajati Šalčininkai mõis.[2] Aastal 1410 ehitati sinna esimene kirik. XV sajandil sai asula alevi staatuse.

Aastail 1523–1622 kuulus asula Hlebowiczitele, kes rajasid alevisse veski, klaasikoja ja pruulikoja. Toona rajati sinna ka protestantide kabel ja juudi palvemaja. Aastal 1655 rüüstasid alevit Moskva väed.

Alevi elanikud osalesid novembriülestõusus. Šalčininkai hakkas kasvama pärisorjuse kaotamisel aastal 1861, ent intensiivsema kasvu tõi siiski kaasa raudtee rajamine aastal 1882.

Aastal 1920 jäi Šalčininkai Poola haldusalasse. Aastal 1939 läks see Valgevene NSV koosseisu, aastal 1940 anti see aga üle Leedule. Aastal 1943 hukati sealse kihelkonna eestseisja Antoni Udalski, kuna ta oli aidanud juute.

Linn aastast 1956. Aastal 1972 sai linnast rajooni halduskeskus (seni oli halduskeskuseks Eišiškės), toona nimetati sealne rajoon ümber Šalčininkai rajoon.

Nõukogude perioodil oli linnas ALMAVÜ tehas, kus toodeti klaasplastist kaatrikorpuseid.

Elanikkond muuda

  • 332 (1868)
  • 400 (1900)
  • 520 (1905)
  • 799 (1931)
  • 1763 (1970)
  • 3000 (1976)
  • 3857 (1979)
  • 6480 (1989)
  • 6722 (2001)
  • 6358 (2011)
  • 6664 (2017)
  • 6609 (2018)
  • 6715 (2020)

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli linna elanikest leedulasi 13,79%, venelasi 7,12%, poolakaid 71,37%, valgevenelasi 4,17% ja ukrainlasi 1,04%.[3]

Sõpruslinnad muuda

Tuntud elanikke muuda

Viited muuda

  1. Resident population by city / town at the beginning of the year, vaadatud 12.02.2023.
  2. "Šalčininkų dvaro sodyba (Kultūros vertybių registras)". Vaadatud 16. jaanuaril 2021.
  3. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. august 2015. Vaadatud 10. jaanuaril 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid muuda