Ņukši vald (läti keeles Ņukšu pagasts) on vald Lätis Ludza piirkonnas. Valla keskus on Ņukši asula.

Ņukši vald

läti Ņukšu pagasts

Pindala: 68,52 km²
Elanikke: 370 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 5,4 in/km²
Keskus: Ņukši

Vald piirneb sama piirkonna Isnauda, Pilda ja Pureņi vallaga ning Rēzekne piirkonna Stoļerova ja Kaunata vallaga.

Valla pindala on 68,52 km². 2010. aasta seisuga elas seal 515 inimest. Aastal 2011 elas vallas 301 lätlast, 101 venelast, 7 valgevenelast, 5 ukrainlast, 3 poolakat ja 1 leedulane.[2] Vallavanem on Pēteris Trukšāns.[3]

See on üks Ludza piirkonna valdadest, mida varem asustas eesti rahvakild lutsid.

Ajalugu muuda

Aastal 1945 moodustati Pilda vallas Brodaiža, Eglāji, Nukša, Ostrova, Pilda ja Pureņi külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Nukša külanõukoguga Pureņi külanõukogu. Aastal 1975 liideti sellega peaaegu kogu Goveiki külanõukogu. Aastal 1990 moodustati Nukša külanõukogust Ņukša vald.[4] Aastal 2006 nimetati see ümber Ņukši vallaks. 2009. aastast kuulub vald Ludza piirkonda.

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Pilda katoliku kiriku altar ja külgaltarid, Juzefinova muinaskalmed ehk Sõjahauad, Silova linnamägi ehk Kirikumägi, Goveiki linnamägi ehk Kõrgemägi, Nukši muinaskalmed, Malzubi muinaskalmed ja Gorki linnamägi ning asulakoht ehk Zamkovaja Gora.[5] Kohaliku kaitse all on Silovi muinaskalmed.[6]

Loodus muuda

Vald asub Latgale kõrgustikul. Valla kõrgeim koht on Zofina voor (181,6 m). Suuremad jõed on Pilda jõgi ja Ilža jõgi. Suuremad järved on Pilda järv, Suur Zurza järv (77,2 ha), Väike Zurza järv (55,8 ha), Opolais Snidzins (46,9 ha), Sleinova järv (25,5 ha) ja Bečeri järv (10,8 ha).

Looduskaitse all on Sleiņeva kadakas, Greiški pärn, Ņukši tamm, Ņukši mänd, Gorbunova pärn ja Buliši pärn, lisaks asub vallas üks looduskaitsealune nimetu põlispuu. Valla territooriumile jääb suurem osa Pilda järve hoiualast.[7]

 
Pilda katoliku kirik

Külad muuda

Vallas on kolmkümmend kaheksa küla. Valla keskuse Ņukši (vidējciems) elanike arv aastal 2020 oli 184. Kaks valla küla on staatusega mazciems – Gaveiki 47 elanikuga aastal 2020 ja Rosica. Ülejäänud valla külad on staatusega skrajciems – Anatova, Baravuški 6 elanikuga aastal 2020, Barsuki 1 elanikuga aastal 2020, Bečeri 4 elanikuga aastal 2020, Belomoiki 11 elanikuga aastal 2020, Buliši 8 elanikuga aastal 2020, Dergači 2 elanikuga aastal 2020, Eniki, Ezernīki 4 elanikuga aastal 2020, Fedorki 5 elanikuga aastal 2020, Fiļkova, Gailiši 2 elanikuga aastal 2020, Inkini 12 elanikuga aastal 2020, Juzefinova 11 elanikuga aastal 2020, Kroški 5 elanikuga aastal 2020, Kurnalina 3 elanikuga aastal 2020, Lielie Kukuļi 1 elanikuga aastal 2020, Ļubāni 10 elanikuga aastal 2020, Mazie Kukuļi 6 elanikuga aastal 2020, Petrovski 6 elanikuga aastal 2020, Pilda 15 elanikuga aastal 2020, Pūdnīki, Pustjaki 4 elanikuga aastal 2020, Rūdova 5 elanikuga aastal 2020, Rutki 10 elanikuga aastal 2020, Silovi 1 elanikuga aastal 2020, Sleinova, Stoloni 10 elanikuga aastal 2020, Šņitki, Šosti 3 elanikuga aastal 2020, Ziļi 1 elanikuga aastal 2020, Zofina, Veseri, Vidži 3 elanikuga aastal 2020 ja Viecini 1 elanikuga aastal 2020. Ülejäänud valla elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]

Viited muuda

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 2.10.2023.
  2. Ethnic composition of Latvia 2011
  3. Ludzas novads, vaadatud 16.12 2020
  4. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  5. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 16.12 2020
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 16.12 2020
  7. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 9.08 2020
  8. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid muuda