Ümbersõnastamine

Ümbersõnastamine (inglise keeles reframing) on räägitu/kuuldu ülekordamine neutraalses vormis. Ingliskeelses kirjanduses kasutatakse mõistet reframing ka laiemas tähenduses. Juhul kui nn ülekordamine ei toimu neutraalselt, tekib risk, et selline tegevus mõjub manipuleerivalt.

Ümber sõnastada saab nii teksti, tundeid, olukorda kui ka teha kokkuvõtteid. Ümber sõnastada saab ka mitteverbaalset (mittesõnalist) infot, nt kehahoiakut, miimikat, pilkkontakti jms.[1][2]

Aktiivne kuulamine suhtlusoskuste skeemil (ESTÜ, 2007)

Kasutusel on samaaegselt mõisted peegeldamine ja ümbersõnastamine[1][2][3]. Nende ühisosa on kirjeldatud artikli "Kuulamine" tabelis "Kuulamisoskuste käsitlused".

Ümbersõnastamise protsess muuda

Ümbersõnastamine peaks toimuma keeles, sõnavaras, mis on rääkijale (teisele osapoolele) hästi tuttav.[4]

Ümbersõnastamine koosneb tinglikult kahest osast:

  1. viide sellele, et tegemist on minu kui kuulaja arusaamisega – algusse
  2. rääkija teksti kordamine (kokkuvõtvalt, tervikuna või osaliselt) – järgnevalt

Kasulik on ümbersõnastamist alustada esimeses isikus (mina), nt

  • Ma sain teist aru, et ...
  • Ma kuulsin teie jutust, et ...
  • Parandage mind, kui ma eksin, aga ma mõistsin te jutust, et...
  • Mul tekkis teie jutu põhjal pilt, et ...
  • Ma mõistan seda juttu nii, et...
  • Teid vaadates tekkis mul mulje, et olete mures, sest …

Nii väldite ümbersõnastamise muutumist küsimuseks. Ümber sõnastades jääb hääletoon samasuguseks kogu lause ulatuses (küsimuste puhul hääl enamasti lõpus tõuseb, ähvarduse puhul langeb).

Oluline on jätta peale ümbersõnastamist teisele osapoolele reageerimise võimalus ehk pidada paus välja, et rääkija kinnitaks oma jutu või selle osa ümbersõnastuse täpsust või ümbersõnastust omalt poolt korrigeeriks.

Ümbersõnastamise liigid muuda

Ümbersõnastamise võimalused:[5]

  • Sisu ümbersõnastamine – korratakse üle rääkija poolt öeldu, lisamata sinna oma tundeid või mõtteid ja ... pidada paus. nt Ma mõistan seda nii, et … Sa paranda mind, kui ma eksin, kuid ma sain aru, et ...
  • Kokkuvõtlik ümbersõnastamine – sõnastatakse lühidalt ümber pikem tekstiosa, s.o tehakse kuuldust vahekokkuvõte, nt Seega häirivad sind peamiselt sõprade reetlikkus, tegemata tööd, mis ei lase magada, ja teadmatus, kuidas neid probleeme lahendada.
  • Tunnete/seisundi ümbersõnastamine – peegeldatakse rääkijale tundeid, mida kuulaja rääkija juures tajus, nt Mul tekkis selle jutu peale tunne, et oled pettunud. Sind üllatas see. Mulle jääb mulje, et see teeb sulle muret. On tähele pandud, et lihtsam on ümber sõnastada positiivset emotsiooni, negatiivse puhul piirdutakse sageli välise käitumise kirjeldamisega emotsiooni nimetamata.
  • Tunnete/sisu ümbersõnastamine – sisu ümbersõnastamisele lisatakse tunnete ümbersõnastamine, nt Ma saan Sinust aru nii, et oled ärritunud, sest ei saa selgelt aru, mida sinult oodatakse.
  • Valikuline ümbersõnastamine – sõnastatakse ümber ainult üks mõte, et kontrollida, kas just see on rääkija jaoks oluline, või ka rääkija suunamiseks kuulaja poolt valitud teemale, nt Nii et kõigest, mida sa rääkisid, on praeguses olukorras sinu jaoks kõige häirivam...

Ümbersõnastamise mõju muuda

Ümbersõnastamine võimaldab kuulajal[1][2]:

  • saada rohkem infot, kui rääkija esialgu kavatses anda sh jõuda varjatud infoni (nt unistus, soov, hirm),
  • kontrollida, kas ta sai rääkijast õigesti aru,
  • luua nii enda kui võib-olla ka rääkija jaoks selgust tema ebaselges jutus,
  • teksti/infot paremini meelde jätta,
  • eristada olulist ebaolulisest,
  • püsida teema raamides,
  • suunata vestlust märkamatult kuulaja seisukohalt olulisele teemale (selleks kasutatakse valikulist ümbersõnastamist),
  • saada lisaaega vastuse leidmiseks
  • alandada pingeid
  • kiiremini luua usaldussuhe ja kujundada kontakt
  • tõrjuda agressiivsust.

Seega on ümbersõnastamine nii heaks tehnikaks inimese rääkima innustamisel kui ka võimaluseks kaudselt vestlust juhtida.

Kaudsel vestluse juhtimisel kasutatakse valikulist ümbersõnastamist ehk sõnastatakse ümber see osa tekstist, mis on kuulaja arvates edasiviivaks. Juhul kui teisele osapoolele valitud osa ei sobi, siis ta annab sellest teada, nt Ei, ei, ma mõtlesin hoopis ….

Hea ümbersõnastamine on pigem lühike, ettevaatlik ja avameelne. Ümbersõnastamise puhul ei tooda sisse rääkijale uusi mõisteid (sõnu).

Ümbersõnastamise algus ja dominantne meelesüsteem muuda

Soovituslikud ümbersõnastamise algused tulenevalt rääkija dominantsest meelesüsteemist eneseväljenduses:

  • Visuaalse ehk nägemise dominandiga rääkija puhul soovitatakse kasutada nt Ma näen, et teie arvates ..., Näib nagu oleksite …, Mul tekib teie jutust pilt, et ..., Te peate silmas, et ….
  • Auditiivse ehk kuulmise dominandiga rääkija puhul soovitatakse kasutada nt Kõlab nii, nagu..., Nagu ma kuulen, ..., Teie sõnadest kostab…., Ma jäin tummaks, kui te ütlesite, et ….
  • Kinesteetilise dominandiga rääkija puhul on soovitatud nt Ma suutsin teie jutust kinni püüda mõtte, et …., Mul tekkis teie juttu kuulates tunne, et .., Teid puudutas, kui .., Ma saan aru, et teid riivas, kui ...
  • Haistmis- ehk olfaktoorse dominandiga rääkija puhul on soovitatud kasutada nt Teie arvates lõhnas see lugu kahtlaselt .., Te haistate ohtu, kui ...
  • Maitsmisdominandiga rääkija jaoks omakorda nt Võib ikka meele mõruks teha küll, kui …., Ma sain aru, et teil jäi mõru maitse suhu , kui …..
  • Universaalseteks algusteks peetakse: Seega olete veendunud …., Nii et te usute ….., Ma mõistan, et ….. jne

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 Bolton, R. (2006). Igapäevaoskused. Väike Vanker.
  2. 2,0 2,1 2,2 Gordon, T. (2003). Tõhus juht. Väike Vanker.
  3. McKay, M., Davis, M., Fanning, P. (2004). Suhtlemisoskused. Väike Vanker.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  4. Gazda, G.M. (1984). Group counseling a developmental approach. Allyn and Bacon.
  5. Jalak, K., Kõiv, K. (2001). Nõu andjast nõustajaks. Self II.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)