Ülem-Saksi ringkond


Ülem-Saksi ringkond (saksa keeles Obersächsischer Reichskreis) oli Saksa-Rooma keisririigi ringkond, loodi aastal 1512.

Ülem-Saksi ringkond 16. sajandi lõpul

Ringkonnas domineerisid Saksimaa kuurvürstkond (ringkonna juht) ja Brandenburgi kuurvürstkond. Hiljem lisandusid Saksi Ernestiinide hertsogkonnad ja Pommeri. Lausitz, mis läks Saksimaale 1635. aastal Praha rahuga, ei kuulunud kunagi ringkonda.

Koosseis muuda

Ringkonnas olid järgmised osariigid:

Nimi Tüüp Märkused
  Anhalt vürstkond Tekkinud Saksimaa hertsogiriigist aastal 1212, taasühendatud Askania dünastia alla aastal 1570, jagatud Anhalt-Dessau, Anhalt-Bernburgi, Anhalt-Kötheni ja Anhalt-Zerbsti vahel aastast 1603.
  Barby krahvkond Keiserlik valdus aastast 1497, läks Wettinitest kuurvürstide Saksi-Weißenfelsi harule aastal 1659.
  Brandenburg kuurvürstkond Markkrahvkond asutatud aastal 1157, kuurvürstkond aastast 1356.
  Cammin piiskopkond Piiskopkonna ilmalik territoorium asutati aastal 1140, Pommeri võimu alla, vürstkond aastast 1545.
  Gernrode abtkond Keiserlik abtkond asutatud aastal 961 Otto I poolt, Askania dünastia võimu all aastast 1616.
Hatzfeld-Gleichen krahvkond Asutatud aastal 1631, vürstkond aastast 1741, langes Mainzi kätte aastal 1794.
  Hohnstein krahvkond Territoorium ümber Scharzfeldi ja Bad Lauterbergi, liin hääbus aastal 1593, läks Grubenhageni vürstkonnale.
Lohra ja Klettenberg valdus Hohnsteini krahvide valdus, läks Halberstadti alluvusse aastal 1593, seda haldas Braunschweigi-Wolfenbüttel.
  Mansfeld krahvkond Asutatud aastal 1069 Heinrich IV poolt, Saksimaa valdus aastast 1579.
  Pommeri hertsogkond Pommeri dünastia valitsetud, sisemiselt jaotatud aastatel 1532 kuni 1625, Rootsi Pommeri aastast 1637, Kaugem Pommeri Brandenburg-Preisimaale aastal 1653.
  Quedlinburg abtkond Asutatud aastal 936 Otto I poolt, okupeeritud Brandenburg-Preisimaa poolt aastal 1698.
  Querfurt vürstkond Endine valdus, Saksi Wettinitele aastal 1635, kuulus Saksi-Weissenfelsile aastatel 1656–1746.
  Reuß krahvkond Asutatud umbes aastal 1080 Heinrich IV poolt, jagunenud aastal 1564 vanema liini (Greizis, vürstkond aastast 1778) ja noorema liini (Geras) vahel.
  Saksimaa kuurvürstkond Saksi-Wittenbergi järglane aastast 1356, Wettinite alluvuses aastast 1423.
  Saksi-Weimar hertsogkond Wettinite Ernestiini hertsogkond asutatud aastal 1572.
  Saksi-Altenburg hertsogkond Wettinite Ernestiini hertsogkond lahutatud Saksi-Weimarist aastal 1602, päritud Saksi-Gotha poolt aastal 1672.
  Saksi-Gotha hertsogkond Wettinite Ernestiini hertsogkond lahutatud Saksi-Weimarist aastal 1640, Saksi-Gotha-Altenburg aastast 1672.
Saksi-Coburg hertsogkond Wettinite Ernestiini hertsogkond asutatud aastal 1572 kui Saksi-Coburg-Eisenach, Saksi-Coburg-Saalfeld aastast 1725.
  Saksi-Eisenach hertsogkond Wettinite Ernestiini hertsogkond lahutatud Saksi-Coburgist aastal 1596, personaalunioon Saksi-Weimariga aastast 1741.
  Schönburg krahvkond Erinevad territooriumid, keiserlik valdus aastast 1182, omandatud Saksimaa poolt aastal 1740.
  Schwarzburg krahvkond Schwarzburgi dünastia võimu all aastatel 1538-1583.
  Schwarzburg-Rudolstadt krahvkond Alljaotus asutatud aastal 1599, tõusis vürstkonnaks aastal 1697.
  Schwarzburg-Sondershausen krahvkond Alljaotus asutatud aastal 1599 kui Schwarzburg-Arnstadt, tõusis vürstkonnaks aastal 1697/1710.
  Stolberg krahvkond Stolberg-Stolberg aastast 1548, Saksimaa ülemvõimu all aastast 1738.
  Stolberg-Rossla krahvkond Eraldatud Stolberg-Stolbergist aastal 1706, Saksimaa ülemvõimu all aastast 1738.
  Walkenried abtkond Asutatud aastal 1127, läks Braunschweig-Wolfenbütteli kätte aastal 1648.
  Wernigerode krahvkond Stolbergi valduses aastast 1429, Stolberg-Wernigerode aastast 1645, Preisimaa ülemvõimu all aastast 1714.

Välislingid muuda