Õpperingkond (vananenud termin õppekond) (vene keeles учебный округ) oli aastatel 1803-1917 Venemaa keisririigi koolihalduspiirkond, mille keskuseks oli ülikool. Õpperingkond oli allutatud rahvaharidusministeeriumile ja seda juhtis kuraator.

Ajalugu muuda

Asutamine muuda

Õpperingkonnad asutati Venemaa keisririigis keiser Aleksander I ukaasiga 24. jaanuaril (vkj) 1803. Alguses oli õpperingkondi kuus: Moskva, Peterburi, Tartu, Vilno, Kaasani ja Harkovi.

Õpperingkonnad XX sajandi algul muuda

1915. aastal oli keisririigis 12 õpperingkonda, millele lisandusid kolm tsiviilõppeasutuste peavalitsust.

Kuraator muuda

  Pikemalt artiklis Õpperingkonna kuraator

Õpperingkonna eesotsas oli kuraator, kes valitses seda koos ülikoolikomiteega.[1]

Õpperingkonnad muuda

  • Harkovi õpperingkond (1803−1917)
  • Kaasani õpperingkond (1803−1917)
  • Moskva õpperingkond (1803−1917)
  • Peterburi (a-st 1914 Petrogradi) õpperingkond (1803−1917)
  • Tartu (a-st 1893 Riia) õpperingkond (1803−1917)
  • Vilno õpperingkond (1803−1832 ja 1850−1917)
  • Valgevene õpperingkond (1829−1850)
  • Odessa õpperingkond (1830−1917)
  • Kiievi õpperingkond (1832−1917)
  • Varssavi õpperingkond (1839−1861 ja 1867−1917)
  • Kaukaasia õpperingkond (1848−1860 ja 1867−1917)
  • Orenburgi õpperingkond (1874−1917)
  • Siberi õpperingkond (kuni 1885)
  • Lääne-Siberi õpperingkond (1885−1917)

Tsiviilõppeastuste peavalitsused muuda

  • Ida-Siberi tsiviilõppeastuste peavalitsus (1885−1917)
  • Primorje tsiviilõppeastuste peavalitsus (kuni 1917)
  • Turkestani tsiviilõppeastuste peavalitsus (kuni 1917)

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Eesti entsüklopeedia. 10. köide: TÜRI–Y. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk 607.

Kirjandus muuda

  • Amburger, Erik. Geschichte der Behördenorganisation Russlands von Peter dem Grossen bis 1917. − Studien zur Geschichte Osteuropas. Bd X. Leiden: E. J. Brill, 1966. Lk 192-70 [1].