Ålborg
Ålborg (ka Aalborg) on Kopenhaageni, Århusi ja Odense järel suuruselt neljas linn Taanis.
| Ålborg | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| [ 'oolborg ] | |||
| |||
 | |||
| Pindala |
139 km²  | ||
| Elanikke |
113 417 (1.01.2017)[1] | ||
|
| |||
| Koordinaadid | 57° 3′ N, 9° 55′ E | ||
  | |||
Ålborg on Põhja-Jüütimaa piirkonna, Ålborgi valla ja 1544. aastast Ålborgi piiskopkonna keskus (selle toomkirik on Budolfi kirik).
Asend muuda
Ålborg asub Limfjordeni lõunakaldal. Limfjorden on seal jõetaoliselt kitsenenud, moodustades ühenduse avamerega. Üle Limfjordeni viivad raudtee- ja maanteesild. Mõlemad tõstetakse suuremate laevade läbisõiduks üles. Autotee läheb Limfjordeni alusest kanalist läbi. Keskmine kõrgus merepinnast on 5 m. Limfjordeni põhjakaldal asuvat Nørresundbyd loetakse Ålborgi linnapiirkonda kuuluvaks eraldi asulaks, sest Limfjordeni laius ületab 200 m.
Elanikkond muuda
Ålborgi elanike arv on 2012. aasta seisuga 104 885, koos Nørresundbyga 126 556.
Linna nime õigekirjutus muuda
Linna nimi enne 1948. aasta õigekirjareformi oli Aalborg. Reformiga asendati taani keele õigekirjas täheühend aa tähega å. Linnanimesid lubati selle reformiga kirjutada nii vanas kui ka uues kirjaviisis.
Aastast 1956 hakati kõikides riigiasutustes kasutama linnanimedes å-tähte. Aastal 1984 anti hoolimata keelemeeste vastuseisust linnadele õigus valida, kuidas nad oma linna nime kirjutavad. Ålborg valis nimekuju Aalborg. Taani keelekorraldajad peavad õigeks mõlemat nimekuju.
Kahekordne a on aalborglastele tähtis. Sealne räppar Niam on sellele pühendanud laulu "Dobbelt-a".
Taanis on levinum nimekuju Aalborg. Eestikeelne põhinimekuju on Ålborg, kuid lubatud on kasutada ka nimekuju Aalborg.
Majandus muuda
Ålborgis on laevaehitus-, keemiatööstus-, tsemenditööstus-, kalatööstus- ja õlletööstusettevõtted.
Linnas on Ålborgi rahvusvaheline lennujaam, Ålborgi sadam ja Ålborgi raudteejaam.
Ajalugu muuda
Ålborgi ajalugu ulatub tuhande aasta taha, mil viikingid 11. sajandil rajasid Limfjordeni-äärsesse piirkonda kauplemiskoha. Linnast põhja pool asuval küngas Lindholm Højel oli tollal rituaalne matusepaik. Ålborgi on esimest korda mainitud 1040. Ühelt mündilt on leitud linna tollane nimi Alabu.
Saxo Grammaticuse andmeil ummistus Limfjorden 1200. aasta paiku osaliselt liivaga, mistõttu läbi selle ei saanud enam laevaga sõita.
Aastal 1342 sai Ålborg kuningas Valdemar IV Atterdagilt linnaõigused ja hakkas kiiresti kasvama. Järjekordne kasvulaine sai alguse siis, kui linn sai 1516 soolaheeringaga kauplemise monopoli.
Ålborg oli Jüütimaa talupoegade sõja keskmes. Linna vallutamine Johann Rantzau poolt tegi mässule lõpu.
Sajandeid ulatus Limfjorden mereni ainult läänest. Idas oli maakitsus, mistõttu laevad ei saanud idast Ålborgi sõita. 3. veebruaril 1825 murdis Limfjorden üleujutuse ajal ennast ka idas mereni välja. See suurendas märgatavalt Ålborgi kui sadamalinna tähtsust ja kiirendas linna arengut.
Aastal 1988 sai Ålborg väljapaistvate pingutuste eest Euroopa integratsiooni idee arendamisel Euroopa auhinna.
Sõpruslinnad muuda
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ http://www.statbank.dk/BY1
- ↑ P.C., Net. "Gdynia - International Gdynia - International co-operation of Gdynia". www.gdynia.pl. Originaali arhiivikoopia seisuga 19.10.2016.