Äijihsuálui
Äijihsuálui on asustamata saar Soomes Inari järves ligikaudu 11 kilomeetri kaugusel Inari külast. Saar on saami looduslik pühapaik (siejdi), ohvrikoht.
Saare nimi on Inari saami keeles Äijihsuálui, põhjasaami keeles Áddjá, soome keeles Ukko, Ukonsaari või Ukonkivi.
Äijih-nimelist jumalat, kelle nimi tähendab vanaisa või äikest, on saarel palutud teadaolevalt veel 19. sajandi lõpul. Kombetalituste hulka on kuulunud mitmesuguste kütitud loomade, nagu metsikute põhjapõtrade luude ja sarvede viimine koopasse saarel. Inglise arheoloog Sir Arthur Evans käis koopas aastal 1873 ja tegi seal väljakaevamisi. Koopast leiti lisaks luudele veel 13. sajandist pärinev rõngakujuline peaehe.
Koduloolane Samuli Paulaharju on Äijihsuálui kohta 1932. aastal kirjutanud nii: "Järve paljude teiste saarte hulgast on seda näha kaugele, isegi kiriku juurde kaugemale kui penikoorma kaugusele. Kalju sees on suur ohvrikoobas, tuntud juba vanast ajast. Koopas on praegugi alles luid, "karu ja metsiku põhjapõdra ja linnu luid". Vana Inari elanik meenutab vanade Inari jumalate kohta, et "Ukko oli meesjumal Inari Ukonsaaril... ja teine oli naisjumal, Galguvaara áhkku (vanaema).""[1]
Soome muuseumiamet Museovirasto esitas 1990. aastal Äijihsuálui kandideerima UNESCO maailmapärandi nimistusse, kuid saart pole nimistusse seni arvatud.[2]
Viited muuda
- ↑ Samuli Paulaharju, "Seitoja ja seidan palvontaa", Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Helsinki 1932, lk 36.
- ↑ The Holy place of worship of Ukonsaari by the Sami people at Inari. UNESCO koduleht. (Kasutatud 19.12.2016.)
Välislingid muuda
- Äijihsuáluist muuseumi Siida veebilehel (soome keeles)
- Tutvustus veebilehel luontoon.fi (soome keeles)