Erinevus lehekülje "Zelimhan Jandarbijev" redaktsioonide vahel

parandused ja täiendused
 
(parandused ja täiendused)
'''Zelimhan''' Abdulmuslimovitš '''Jandarbijev''' (Janderbijev; [[19511952]] -[[Kasahstan]] – [[13. veebruar]] [[2004]]) oli end iseseisvaks kuulutanud Tsetseenia[[Tšetšeenia]] Vabariigi presidendi kohusetäitja [[1996]]-[[1997]].
 
Jandarbijevi sünnikülaks peetakse vana tšetšeeni küla [[Starõje Atagi]], kus on sündinud ka tantsija [[Mahmud Essambajev]].
Jandarbijev oli algul kirjandusteadlane. [[1991]]. aastast oli Tsetseenia asepresident ning aprillis [[1996]], pärast president Dzohhar Dudajevi mõrvamist sai temast president. Mai lõpus 1996 juhtis ta Tsetseenia delegatsiooni, mis kohtus [[Venemaa]] presidendi [[Boriss Jeltsin]]i ja peaminister [[Viktor Tsernomõrdin]]iga ning mille peetud rahuläbirääkimised lõppesid [[relvarahu]] allakirjutamisega [[27. mai]]l.
 
[[1981]]. aastal lõpetas ta Tsetšeeni-Inguši Riikliku Ülikooli.
Jandarbijev kandideeris Tsetseenia presidendivalimistel veebruaris [[1997]], kuid kaotas sõjapealik [[Aslan Mashadov]]ile. Aastal [[1998]] süüdistati Jandarbijevit selles, et ta seisis Aslan Mashadovile sooritatud atentaadi taga. Septembris 1998 süüdistas Mashadov Jandarbijevit [[vahhabism]]i importimises and of being ning riigivastases tegevuses, sealhulgas valitsusvastastes kõnedes ja avalikes koosolekutes ning illegaalsete relvastatud rühmade organiseerimises. Pärast seda ühendas Jandarbijev Mashadovi-vastases opositsioonis jõud islamistidega.
 
Jandarbijev alustas tööelu [[1869]]. aastal Kasahstanis. Ta oli lihttööline, müürissepp, puurija abi, korrektor ja Tšetšeeni-Inguši raamatukirjastuse tootmisosakonna ülem.
Arvatakse, et Jandarbijev mängis võtmerolli tsetseeni mässuliste rünnakus Venemaa territooriumil asuvale [[Dagestan]]ile [[1999]]. aastat. Pärast Tsetseenia sõja taaspuhkemist [[1999]]. aasta lõpus läks Jandarbijev [[Pakistan]]i, seejärel [[Arabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatidesse]] ning lõpuks asus elama [[Katar]]isse, kus ta otsis muslimite toetust Tsetseenia üritusele. See tekitas Venemaa ja Katari vahel hõõrumisi, sest hoolimata [[Interpol]]i arreteerimisorderist [[2001}}. aastast keeldus Katar Jandarbijevit välja andmast. Teda mainitakse [[ÜRO]] nimekirjas isikutest, keda kahtlustatakse sidemetes [[al-Qaeda]]ga ning kellel olevat olnud kontakte [[Taleban]]i liikumisega [[Afganistan]]is. Arvatakse, et tal oli oluline roll tsetseeni mässuliste finantseerijate võrgustikus islamimaailmas.
 
Ta oli kirjanik, Tšetšeeni-Inguši ANSV Kirjanike Liidu liige, ajakirja Vikerkaar toimetaja, alates [[1989]]. aastast [[Tšetšeeni-Inguši ANSV]] Kirjanike Liidu kirjanduslik konsultant
 
==Poliitiline tegevus==
Jandarbijevi enda sõnul algas tema poliitiline tegevus sellest, et ta oli Groznõis kirjandusringi liige ja hakkas kirjutama vainahhikeelseid värsse, mis oli juba iseenesest nõukogudevastane nähtus.
 
Alates 1989. aastast oli Jandarbijev tšetšeeni ühingu "Bart" 'Üksmeel' esimees.
 
[[1990]]. aasta mais organiseeris Jandarbijev Vainahhi Demokraatliku Partei ja asus selle etteotsa. Partei põhiline programmiline eesmärk oli sõltumatu demokraatliku riigi loomine.
 
Novembrist 1990, pärast Tšetšeeni rahva üldrahvusliku kongressi moodustamist oli Jandarbijev selle täitevkomitee esimehe asetäitja (esimees oli Džohhar Dudajev, esimehe esimene asetäitja [[Jussup Soslambekov]]).
 
Kongressil moodustus kolm fraktsiooni, Zavgajevi, Hadžijevi ja Jandarbijevi oma.
 
 
Esimeses Tšetšeenia parlamendis (1991–[[1993]]) oli Jandarbijev massiteabevahendite ja sõnavabaduse komitee esimees.
 
Aprillis 1993 toetas Jandarbijev president Džohhar Dudajevi otsust saata laiali parlament, Tšetšeenia Konstitutsioonikohus ja [[Groznõi]] linnanõukogu.
 
17. aprillil 1993 määrati Jandarbijev Džohhar Dudajevi [[seadlus]]ega Tšetšeenia asepresidendi kohusetäitjaks. Sellena tegelas ta põhiliselt ideoloogiliste küsimustega. Ta asus juhtima opositsiooni kuritegude uurimise valitsuskomisjoni ja [[Zviad Gamsahhurdia]] põrmu ümbermatmise komisjoni. Pärast seda olevat ta saanud hüüdnimeks "esimene matja".
 
Mais 1993 asus Jandarbijev Dudajevi valitsuse delegatsiooni etteotsa läbirääkimisteks opositsiooniga.
 
[[23. juuli]]l 1993 kirjutasid Džohhar Dudajev ja Zelimhan Jandarbijev koos [[Inguššia]] juhtide [[Ruslan Aušev]]i ja [[Boriss Agapov]]iga alla lepingule "Tšetseeni ja Inguši Vabariigi piiride määramise printsiipidest".
 
[[11. oktoober|11. oktoobril]] 1993 teatas Jandarbijev Tšetšeeni televisioonis esinedes, et Tšetšeenia ei kavatse osaleda Venemaa Föderatsiooni Föderaalkogu valimistel.
Jaanuari keskel [[1995]] juhtis Jandarbijev [[Groznõi]] linna kaitset föderaalvägede vastu.
 
[[14. märts]]il 1995 kirjutas Tšetšeeni Vabariigi prokuröri kohusetäitja B. Bashanov alla määrusele kriminaalasjade alustamisest ja sanktsioonile Jandarbijevi arreteerimiseks (koos ülejäänud kuue Tšetšeenia liidri [[Aslan Mashadov]]i, [[Sultan Gelishanov]]i, [[Taimaz Abubakirov]]i, [[Šamil Bassajev]]i ja teistega). Jandarbijevit süüdistati paragrahvide 170 (võimu või ametiseisundi kuritarvitamine), 64 (Kodumaa reetmine) ja 77 (banditism) järgi.
 
Aprillis [[1996]], pärast president [[Džohhar Dudajev]]i mõrvamist, sai temast president.
 
Jandarbijev oli algul kirjandusteadlane. [[1991]]. aastast oli Tsetseenia asepresident ning aprillis [[1996]], pärast president Dzohhar Dudajevi mõrvamist sai temast president. Mai lõpus 1996 juhtis ta TsetseeniaTšetšeenia delegatsiooni, mis kohtus [[Venemaa]] presidendi [[Boriss Jeltsin]]i ja peaminister [[Viktor TsernomõrdinTšernomõrdin]]iga ning mille peetud rahuläbirääkimised lõppesid [[relvarahu]] allakirjutamisega [[27. mai]]l.
 
[[3. oktoober|3. oktoobril] 1996 peeti [[Moskva]]s läbirääkimisi Tšetšeenia ja [[Venemaa]] delegatsiooni vahel. Delegatsioone juhtisid Zelimhan Jandarbijev ja Venemaa valitsuse juht [[Viktor Tšernomõrdin]].
 
 
Jandarbijev kandideeris TsetseeniaTšetšeenia presidendivalimistel veebruaris[[27. jaanuar]]il [[1997]], kuid kaotas sõjapealikväejuht [[Aslan Mashadov]]ile, saades valimistulemuste järgi kolmanda koha. Aastal [[1998]] süüdistati Jandarbijevit selles, et ta seisis Aslan Mashadovile sooritatud atentaadi taga. Septembris 1998 süüdistas Mashadov Jandarbijevit [[vahhabism]]i importimises and of being ning riigivastases tegevuses, sealhulgas valitsusvastastes kõnedes ja avalikes koosolekutes ning illegaalsete relvastatud rühmade organiseerimises. Pärast seda ühendas Jandarbijev Mashadovi-vastases opositsioonis jõud islamistidega.
 
Arvatakse, et Jandarbijev mängis võtmerolli tšetšeeni mässuliste rünnakus Venemaa territooriumil asuvale [[Dagestan]]ile [[1999]]. aastat.
 
Arvatakse, et Jandarbijev mängis võtmerolli tsetseeni mässuliste rünnakus Venemaa territooriumil asuvale [[Dagestan]]ile [[1999]]. aastat. Pärast TsetseeniaTšetšeenia sõja taaspuhkemist [[1999]]. aasta lõpus läks Jandarbijev [[Pakistan]]i, seejärel [[Arabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatidesse]] ning lõpuks asus elama [[Katar]]isse, kus ta otsis muslimite toetust TsetseeniaTšetšeenia üritusele. See tekitas Venemaa ja Katari vahel hõõrumisi, sest hoolimata [[Interpol]]i arreteerimisorderist [[2001}}. aastast keeldus Katar Jandarbijevit välja andmast. Teda mainitakse [[ÜRO]] nimekirjas isikutest, keda kahtlustatakse sidemetes [[al-Qaeda]]ga ning kellel olevat olnud kontakte [[Taleban]]i liikumisega [[Afganistan]]is. Arvatakse, et tal oli oluline roll tsetseeni mässuliste finantseerijate võrgustikus islamimaailmas.
 
Samuti süüdistati teda selles, et ta on segatud ühe Moskva teatri hõivamisse tsetseeni mässuliste poolt oktoobris [[2002]], pärast mida tapeti umbes 120 pantvangi ja sissi.
 
13. veebruaril 2004 hukkus Jandarbijev nähtavasti autopommiplahvatuses Katari pealinnas [[Doha]]s. Jandarbijev, kes koos pojaga sõitis autoga tagasi [[mošee]]st [[reedepalvus]]elt, suri teel haiglasse. Väidetavalt said surma ka kaks tema ihukaitsjat ning tema teismeline poeg olevat tõsiselt viga saanud. Pole selge, kes plahvatuse taga on, kuid kahtlus langes Vene luureteenistustele (kes eitasid mis tahes osalust selles asjas) ja It tsetseenitšetšeeni mässuliste juhtide vahelistele tülidele.
 
==Teosed==
*''Istutage inimesed puu'' (luulekogu)
*''Zodiaagi märgid'' (luulekogu)
*''Tasumise tund'' (jutustus)
 
==Isiklikku==
Jandarbijev oli abielus. Ta oli poja ja kahe tütre isa.
 
 
==Välislingid==
*[http://abcnews.go.com/wire/World/ap20040213_879.html Foto]
*[http://www.nns.ru/persons/yandar.html Foto; allikas]
 
[[en:Zelimkhan Yandarbiyev]]
[[pl:Zelimchan Jandarbijew]]