Tartu lahing (1224): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
18. rida:
|}
'''
[[1223]]. aasta lõpul jõudis [[
''Pärast seda saatsid novgorodlased kuningas Vjatsko, kes oli kunagi surmanud Kokneses Riia piiskopi mehed ja andsid talle raha ja kakssada meest kaasa, usaldades talle valitsusvõimu Tarbatus ja teistes provintsides, mis ta suudab endale alistada. Ja see kuningas tuli oma meestega Tabatusse ja linnuse omad võtsid ta rõõmuga vastu, et saada tugevamaks sakslaste vastu, ja andsid talle makse ümberkaudsetest provintsidest ja kes iganes andameid ei tasunud, nende vastu suunas ta sõjaväe ja laostas kõik temale vastuhakkajad maad Vaigast kuni Virumaani, Virumaalt kuni Järvamaani ja Sakalani, ja tegi kristlastele kõike kurja, mida suutis.'' <ref>Tõlkiniud [[Richard Kleis]], toimetanud [[Enn Travel]] [Henriku Liivimaa kroonika]], [[Olion]], Tallinn 1993, lk 175 lg 5. </ref>
[[1224]]. aasta suvel oli mandriosa peamiseks vastupanupunktiks jäänud vaid Tharbata, mida kahel piiramisel polnud suudetud vallutada. Sakslased tegid põhjalikke ettevalmistusi ning jõudsid suurte jõududega [[15. august]]il kolmandat korda Tharbata alla. Vürst Vjatškod keelitati veel kord eestlastest lahku lööma, aga vürst lükkas ettepaneku tagasi, lootes talle lubatud abiväele Venemaalt. Kroonik [[Henriku Liivimaa kroonika|Henrik]] suhtub üldse temasse suure meelepahaga, nimetades teda kord "vanaks kuradiks", kord "vana kõige kurja juureks".▼
▲[[1224]]. aasta suvel oli mandriosa peamiseks vastupanupunktiks jäänud vaid
Algas tõsine piiramine. Ehitati suuremaid ja väiksemaid [[kiviheitemasin]]aid, millega loobiti linnusesse kive ja tulist rauda ehk nn. tulepotte. Kaheksa päevaga ehitati kõrge [[piiramistorn]], mis nihutati järk-järgult linnusele lähemale. Pidevalt õõnestati alt kaevates valli. Kanti kokku puuriitu ja pandi need põlema, et tuli linnuseni kanduks. Kaitsjad loopisid oma kiviheitemasinatega kive vastu, ahistasid piirajaid [[vibu]]- ja [[ammunool]]tega. Rahu ei antud teineteisele ka öösiti, siis korraldati sõjamänge, karjuti vastastikku, täristati [[mõõk]]u vastu [[kilp]]e, põristati trumme ning puhuti [[vilepill]]e ja pasunaid.
30. rida ⟶ 32. rida:
Sakslastel õnnestuski linnus tormijooksuga vallutada. Eestlasi - nii mehi kui naisi - olevat tapetud ligi tuhat, maha löödi ka venelased eesotsad Vjatškoga. [[Kroonika]] põhjal jäeti neist ellu vaid üks [[Suzdal]]i [[suurvürst]]i [[vasall]], kes saadeti Venemaale Tharbata toimunust teadet viima.
==Viited==
<references/>
[[Kategooria:Lahingud Eestis]]
|