Redaktsioon: 1. aprill 2008, kell 20:53 redigeeri Akra (arutelu \| kaastöö) 12 510 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. aprill 2008, kell 21:37 redigeeri eemalda Jürka (arutelu \| kaastöö) 5191 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
6. rida: 15 aasta vanuseks saades sai paažist rüütli [[kannupoiss\|kannupoiss]], kes täitis ka [[Rüütel\|rüütli]] [[relvakandja]] ja saatja ülessandeid tema retkedel ning õppis nendel rännakautel ja turniiridel ka ise võitlusvõtteid ja ka sõjamehehest seltskonnainimese kombeid. 20...21 aastaselt vastavalt teenetele löödi kannupoiss rüütliks. Selleks tehti läbi pidulik riitus, kus segunesid kiriklikud ning sõjalised toimingud. Viimase öö veetis noormees oma relvi valvates ning palvetades. Hommikul, ~~peale~~pärast pidulikku riietumist, tuletati talle meelde tema rüütli kohustused ning tema saabaste külge kinnitati kuldsed kannused ning ta puusadele seoti relvavöö. Rüütlikslöömise protsetuuri lõpuks löödi noorele rüütlile mõõgaga kolm korda lapiti õlale (kaks korda paremale ja üks kord vasakule), mis tähistas tema vastuvõtmist rüütliseisusse. Rüütel pidi oma elus ja käitumises lähtuma kolmest põhimõttest: 1. #''fidélité'' ehk ustavus, mis omakorda jagunes kolmeks tähenduseks – kogukondlik, feodaalne ja poliitiline; 2. #''largesse'''i ehk heldekäeliseus; *3. #''prousse'' ehk vahvus. Rüütel pidi alluma oma [[feodaal]]ile, aidates teda sõjaliselt, andes talle nõu, tehes talle kingitusi vanema tütre abiellumise korral ning maksma vajadusel isanda eest lunaraha.

Rüütlikasvatus: erinevus redaktsioonide vahel