Hermann von Brüggenei: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
2. rida:
[[1533]]. nimetas ordumeister Wolter von Plettenberg selgelt katoliikliku ning ordu säilitamist pooldava Brüggenei oma [[koadjuutor]]iks. Nii õnnestus tal ilma probleemideta pärast Plettenbergi surma ordumeistri koht üle võtta. Brüggenei ajal valitses [[Vana-Liivimaa]]l suhteline rahu. [[Moskva suurvürstiriik|Moskvaga]] oli Wolter von Plettenbergi ajal sõlmitud ja mitmel korral, viimati [[1531]]. aastal 20 aastale pikendatud rahu, mille kestmist uus ordumeister [[1535]]. aastal ka kinnitas. Siseriiklikult püüti Vana-Liivimaa konföderatsiooni konsolideerida [[1546]]. aastal vastu võetud otsuse kaudu, millega keelati võõraste vürstide või nende pärijate [[koadjuutor]]iteks valimine Liivimaa riikide poolt. Sellest sättest sai hiljem alguse [[koadjuutorivaenus]], kui [[Riia peapiiskop]] [[Wilhelm von Hohenzollern]] oma järglaseks [[Mecklenburg]]i [[hertsog]]i [[Christoph von Mecklenburg|Christophi]] valis.
Eestis on Brüggeneiga seoses ilmselt enim tuntud tema pidulik vastuvõtt [[1536]]. aastal Tallinnas, kui ta käis linnalt truudusvannet võtmas. Selle auks löödi Tallinna kuldtaaler, korraldati [[Tallinna raekoda|raekojas]] pidulik söömaaeg 700 inimesele ning [[Raekoja plats]]il ka rüütliturniir.
{{algus}}
| |||