Saul Kripke: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
6. rida:
 
Aastal [[2001]] sai Kripke [[Schocki auhind|Schocki auhinna]] loogika ja filosoofia alal.
==Looming==
Kripke tuntumad panused filosoofiasse on:
 
# [[Modaalloogika]], [[intuitsionistlik loogika|intuitsionistliku loogika]] ja mõningate muude [[mitteklassikalised loogikad|mitteklassikaliste loogikate]] [[Kripke semantika]], mille avaldamist ta alustas juba teismelisena.
# Tema [[1970]]. aasta loengud [[Princetoni Ülikool]]is "[[Nimetamine ja paratamatus]]" (avaldatud [[1972]] ja [[1980]]), mis avaldasid [[keelefilosoofia]] arengule olulist mõju ning andsid tõuke [[metafüüsika]] taaselustumisele.
# Tema tõlgendus [[Ludwig Wittgenstein]]i filosoofiale.
# Tema [[tõde|tõe]]teooria.
 
===Modaalloogika===
{{vaata|Kripke semantika}}
Kripke kaks esimest tööd ("[[A Completeness Theorem in Modal Logic]]" (selle ta kirjutas teismelisena) ja "[[Semantical Considerations on Modal Logic]]") olid pühendatud [[modaalloogika]]le. Kõige tuntumad modaalsed loogikad on konstrueeritud ühe nõrga loogika [[K]] baasil; see logika on saanud nime Kripke järgi.
 
Artiklis "Semantical Considerations on Modal Logic" ([[1963]]) pakkus Kripke lahenduse ühele klassikalise [[predikaatloogika]] raskusele. Maailmasõlteline lähenemine pidi näitama, kuidas ühe [[võimalik maailm|võimaliku maailma]] objektid võivad teises mitte eksisteerida. Ent tavalised reeglid [[kvantor]]itega ümberkäimiseks nõuavad, et iga [[term]] [[osutamine|osutaks]] millelegi, misd eksisteerib kõikides võimalikes maailmades. See paistab olevat ühitamatu meie tavapraktikaga: me kasutame termineid [[kontingentsus|kontingentselt]] eksisteerivatele asjadele osutamiseks. Kripke vastab sellele raskusele terminitev elimineerimisega. Ta toob näite loogikasüsteemist, mis kasutab maailmasõltelist [[interpretatsioon]]i ja säilitab klassikalised reeglid. Ent selle hinnaks on keele vaesustumine ning modaalse lauseloogika nõrgenemine.
 
===Nimetamine ja paratamatus===
{{vaata|Nimetamine ja paratamatus}}
{{vaata|Kausaalne osutusteooria}}
Kripke kolm loengut on rünnak [[Gottlob Frege]] ja [[Bertrand Russell]]i [[pärisnimede kirjeldusteooria]]le, mille kohaselt [[nimi]] ([[pärisnimi]]) osutab mingile objektile seetõttu, et nime seostatakse [[kirjeldus]]ega ([[määrav kirjeldus|määrava kirjeldusega]]), millele objekt vastab. Kripke tõi mitu näidet, mis näitavad seda teooriat ebausutavana.
 
{{pooleli}}