Saka joastik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Akra (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Akra (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''Saka joastik''' (varem tuntud ka nime all '''Kivisilla joastik''') asub [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Kohtla vald|Kohtla vallas]], omaaegse [[Saka mõis]]a (millest ka [[joastik]]u nimi) territooriumil ning laskub alla [[Saka pank|Saka pangast]].
 
Joastikku toidab 2 meetri sügavune Ranna peakraav, mis raiuti siia juba 19. sajandi keskel paesse. Joastik koosneb kolmest suuremast (ülalt alla vastavalt 36,0 m, 12,50 m ja 7,5 m) [[astang]]ust ning mitmest madalamast (allakuni 1 m) astangust. Joastik laskub pangalt mereni jõudmiseks umbes 48 meetrit moodustades ka hulga väiksemaid astanguid ja kaskaade.
 
Saka panga umbes 50 meetrisel astangul [[paljand]]uvad ülemises umbes 4. meetrises oasa [[Ordoviitsium|Kesk-Ordoviitsiumi]]lubjakivimid edasi umbes meetri ulatuses [[Loobu kihistu]] [[lubjakivi]]mid, edasi allapoole umbes meetri jagu [[Voka kihistu]] [[raudooid]]e sisalduvad lubjakivimid, edasi umbes kahe meetri ulatuses [[Toila kihistu]] [[glaukoniit]]i sisaldavad lubjakivid, edasi palajanduvad enamjaolt rusukalde alla on maetud Alam-Ordoviitsiumiumbes meetripaksune [[Leetse paljand]]i [[glaukoniitliivakivi]] ja meetri jagu [[Türisalu kihistu]] [[diktüneemakilta]] edasi paljanduvad ooboluskivist (fosforiidist) aluskihid edasi jätkub umbes 8 meetri paksune [[Kambrium]]i [[liivakivi]]kiht, mis jätkub liiavakivi ja [[sinisavi]] kihtidega.
[[ENSV|Nõukogude]] perioodil oli sealne piirkond tavainimesele suletud, kuna seal asus piirivalvekordon.
 
Kivisilla juga kuulub eesti kolme kõrgema joa hulka oam 22,8 meetrise langusega on ta teisel kohal. Esikohal on [[Valaste juga]] oma 30,5 meetriga, kolmandal [[Karjaoru juga]] oma 15, 9 meetrise langusega.
 
[[ENSV|Nõukogude]] perioodil oli sealne piirkond tavainimesele suletud, kuna sealSaka mõisas asus [[piirivalvekordon]].
 
==Vaata ka==