Praha kevad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
''See artikkel räägib 1968. aasta liberaliseerimisajast; muusikafestivali kohta vaata artiklit [[Praha kevad (festival)]]
----
{{keeletoimeta}}{{toimeta}}
'''Praha kevad''' ([[tšehhi keel]]es ''Pražské jaro'', [[slovaki keel]]es ''Pražská jar'') oli liberaliseerimisperiood [[Tšehhoslovakkia]]s [[1968]]. aasta jaanuarist augustini.
1960ndate keskpaiku alustas Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei juht [[Alexander Dubček]] liberaliseerimisprotsessi nn [[inimnäoline sotsialism|inimnäolise sotsialismi]] suunas, muuhulgas lõpetades [[tsensuur]]i,samas rõhutades, et ei ole soovi lahkuda [[Varssavi Lepingu Organisatsioon]]ist.
Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei Keskkomitee tagandas 1968. aasta jaanuaris oma esimese sekretäri Antonin Novotny. Aprillis kuulutas partei uus juhtkond eesotsas Alexander Dubcekiga välja ulatuslike reformide kava. See tekitas NSV Liidu ja teiste kommunistliku bloki riikide juhtides suurt ärevust. 1968. nn Praha kevade reformid nägid ette riikliku plaanimajanduse täiustamist turumajanduslike reeglitega ning sõnavabaduse kehtestamist, sealhulgas tsensuuri tühistamist. Ideoloogilisest kontrollist loobumine tundus Nõukogude juhtkonnale eriti ohtlik. Ülestõusu Prahas ei toimunud (erinevalt Ungarist 1956. aastal). Keegi ei üritanud vallutada kommunistliku partei linnakomitee hoonet, keegi ei kippunud julgeolekutöötajate elu kallale.
[[Sotsialismileer]] kartis sealsete sündmused ülekandumist teistesse [[sotsialism|sotsialistlikesse]] riikidesse ja seetõttu tungis [[NSV Liit]] koos sotsialistlike [[Poola]], [[Ungari]] ja [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatliku Vabariigi]] vägedega augustis Tšehhoslovakkiasse ja surus ülestõusu maha. Dubček vangistati.▼
▲[[Sotsialismileer]] kartis sealsete sündmused ülekandumist teistesse [[sotsialism|sotsialistlikesse]] riikidesse ja seetõttu tungis [[NSV Liit]] koos sotsialistlike [[Poola]], [[Ungari]] ja [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatliku Vabariigi]] vägedega augustis Tšehhoslovakkiasse ja surus ülestõusu maha. Operatsioonis osales 4600 tanki ja 165 000 sõdurit, hukkus umbes 120 inimest), Tagandati mässulise kommunistliku partei juhtkond ning lõpetatid katsed reformida sotsialismisüsteemi. Dubček vangistati.
Punatähtedega tankid Praha tänavatel, relvitu rahvahulk protestimas „liitlaste” sissetungi vastu – selliseid telekaadreid näidati kõikjal üle maailma ning need õõnestasid NSV Liitu ja kogu sotsialismileeri prestiiži veelgi. Ärevaks sihnaalik kommunistidele oli Praha kevade ajal sageli kõlanud loosung: „ Tänu sotsialismile on Tšehhoslovakkia progressirongst maha jäänud!”. Rahvusvaheline üldsus mõistis sellise NSVL poolse sekkumise hukka ning paljudes kommunistlikes maades tekist vastuseis NSVL-ile ja selle poliitikale. Samas midagi otseselt ette ei võetud, takistamaks seda või aitamaks Tšehhoslovakkiat. Ööl, mil väed riiki sisse viidi, nõudsid USA, Kanada, Paraguai, Taani ja Inglismaa ÜRO Julgeolekunõukogu koosolekut. Seal mõistis Tšehhoslovakkia saadik Jan Muzik sissetungi hukka.
Nende sündmuste tagajärjel kehtestas Moskva nn [[Brežnevi doktriin]]i: NSV Liit deklareeris, et juhul kui mõnes Ida-Euroopa riigis on sotsialistlik süsteem hädaohus, on Nõukogude Liidu püha kohus sekkuda ja seal kord taastada. Seega anti kõigile Ida-Euroopa sotsialistlikele riikidele märku, et NSV Liiduga kooskõlastamata reformid lämmatatakse kas või relva jõul.
| |||