Erinevus lehekülje "Eiríkr Punane" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P (robot lisas: lt:Erikas Rudasis)
'''Eiríkr Punane''' ehk '''Erik Punane''' ([[vanapõhja keel|vanapõhja]] ''Eiríkr rauði Þorvaldsson''; umbes 950 – varsti pärast aastat [[1000]]) rajas [[10. sajand]]il islandlaste [[koloonia]] [[Gröönimaa]]le.
 
Eiríkri elu tuntakse peamiselt [[13. sajand]]i alguses kirjutatud [[Eiríkr Punase saaga]] kaudu, kuid temast räägivad lühidalt ka teised Islandi[[Island]]i allikad.
 
Saaga andmetel sündis Eiríkr [[Norra]] lõunaosas [[Jæren]]is. Lisanime "Punane" sai ta punaste juuste ja habeme järgi. Eiríkr ja tema isa Þorvaldr Asvaldsson kuulutati Norras tapmiste pärast [[lindprii]]ks ja nad rändasid välja [[Island]]ileIslandile.
 
Eiríkr oli abielus Þjóðhildriga. Nad ehitasid endale [[Haukadalur]]is talu. Eiríkr läks oma naabritega tülli ja tappis jälle mitu meest. Ta kuulutati jälle lindpriiks ja ta oli sunnitud Islandilt lahkuma. Aastal [[982]] läks ta otsima asustamata maad läänes, mida [[Gunnbjörn Úlfsson]] ja teised olid varem näinud.
Eiríkr veetis sellel maal kolm talve, tutvudes maa läänekaldaga ja valides välja asustamiseks parimad piirkonnad. Eiríkr andis maale nime ''Grænland'' ('roheline maa'), arvates, et kui maal on hea nimi, tuleb sinna rohkem inimesi. Tagasi Islandile jõudes levitas ta sõnumit uuest maast ja koos temaga sõitis [[985]]. või [[986]]. aastal sinna 25 laeva ümberasujatega. Neist jõudis kohale 14 laeva (teised uppusid tormis või pöördusid poolel teel tagasi). Need inimesed rajasid Gröönimaale kaks asulat: [[Ida-Asula]] (''Eystribyggð'', praegune [[Narsaq]], [[Qaqortoq]] ja [[Nanortalik]]) ja [[Lääne-Asula]] (''Vestribyggð'', [[Nuuk]]i piirkonnas). Hiljem tuli ümbeasujaid veelgi juurde. Koloonia Gröönimaal jäi püsima umbes 500 aastaks.
 
Eiríkr ise valis endale parimad maad Eiríksfjordi ([[Tunulliarfik]]) kaldal Ida-Asulas. Tema talukoht sai nimeks [[Brattahlíð]] (praegune [[Qagssiarssuk]]). Saaga järgi olevat Eiríkri [[kristlus|kristlasest]] naine Þjóðhildr lasknud talu juurde ehitada Gröönimaa esimese [[kirik]]u. Saagas öeldakse, et Þjóðhildr lasi kiriku ehitada elumajast kaugele, sest Eiríkr ei sallinud ristiusku[[ristiusk]]u; tegelikult asus kirik aga üsna elumaja juures (nii kiriku kui kui ka eluhoone varemed on välja kaevatud). Gröönimaalt ei ole leitud jälgi skandinaavlaste [[paganlus|paganlikest]] matustest, mistõttu arvatakse, et kristlus domineeris ümberasujate seas algusest peale.
 
Eiríkril oli kolm poega ja üks tütar: [[Vínland]]i avastajana tuntud [[Leifr Õnnelik]], Þorvaldr, Þorsteinn ja Freydís. Kui Leifr oli Vinlandist tagasi saabunud ja Þorsteinn plaanis sinna uut reisi (kohale ta küll ei jõudnud), olevat ta Eiríkrit kaasa kutsunud. Eiríkr oli alguses vastu, kuid andis hiljem järele ja peitis ära kirstukese oma [[kuld|kulla]] ja hõbedaga[[hõbe]]daga. Siis aga kukkus ta [[hobune|hobuse]] seljast ja murdis mitu ribi, mida ta pidas halvaks endeks ja otsustas seepeale koju jääda. Ta arvas, et kukkumine oli talle karistuseks kirstukese peitmise eest: paganliku uskumuse järgi said surnud pärast surma kasutada varandust, mille nad olid ise oma eluajal maa sisse peitnud. [[Gröönlaste saaga]] järgi kutsus Eiríkrit kaasa hoopis Leifr, kes läks otsima [[Bjarni Herjólfsson]]i poolt nähtud maid, kuid Eiríkr keeldus, pidades hobuselt kukkumist endale halvaks märgiks. Eiríkr suri järgmisel talvel.
 
Arvatava Eiríkri talu (''Eiríksstaðir'') väljakaevamised Haukadaluris näitasid, et 50 m<sup>2</sup> suuruses hoones oli elatud lühikest aega 10. sajandi lõpus. Talukoht asus kitsal maaribal kahe varasema talu vahel, mispärast on tõenäoline, et selle talu asukatel tekkisid naabritega arusaamatused maakasutuse pärast. Väljakaevamised Brattahlíðis näitasid, et Þjóðhildri kirik püstitati üheaegselt esimese elumajaga. Kiriku ümbert leiti 155 inimese hauad, võimalik, et nende seas on ka Eiríkri oma.
5525

muudatust