Võrtsjärve Limnoloogiakeskus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
2. rida:
== Ajalugu ==
[[1950. aastad|1950ndatel aastatel]], kui moodustati ZBI ([[Zooloogia ja Botaanika Instituut]]), algasid komplekssed veekogude uuringud Eestis. Võrtsjärve suurust arvestades ei olnud kompleksseid uurimistöid võimalik lühiajaliste tööde käigus läbi viia ning [[Neeme-Õnneleid Mikelsaar]]el, kes oli ka tulevase Limnoloogiajaama esimene juhataja, tekkis mõte ehitada Võrtsjärve äärde välibaas. Jaama esimeseks hooneks sai lagunenud Petseri talu, mis [[14. september|14. septembril]] [[1954]] Rannu külanõukogu ja ZBI sõlmitud leppe kohaselt anti ZBI-le välitööde jaoks kasutada. Petseri talu, kus puudus elekter ja veesüsteem, samuti ei saanud seal läbi viia eksperimentaalseid tegevusi, ei rahuldanud teadlaste vajadusi. Hiljem töötas Petseri talu hoones palju aastaid kohalik [[kauplus]].
Aastal [[1958]] otsustas [[ENSV Teaduste Akadeemia]] ehitada olemasolevast välibaasist umbes 1 km põhja poole Limnoloogiajaama. Aasta hiljem algasid ehitustööd ning [[1961]]. aastal valmis esimene 4-korteriline elumaja, [[1962]] teine elumaja. [[6. mai]]l [[1961]] avati Limnoloogiajaama peahoone nurgakivi tahvel. Jaama projekteeris [[Harri Kingo]] ning lõplikult sai see valmis [[1962]]. aasta lõpus. Hiljem ehitati veel 8-korteriline elumaja ja teadusuuringuteks hädavajalikud akvaariumipaviljon, katsebasseinid ja sadamarajatised.
Limnoloogiajaama kõrgperiood elanike ja töötajate arvu poolest (üle 80 inimese) jäi [[1980. aastad|1980ndate]] keskpaika, mil
Eesti taasiseseisvumisega toimusid suured muutused ka [[limnoloogia]]s ja [[hüdroloogia]]s, mis tugevasti mõjutasid ka Limnoloogiajaama käekäiku. Aastal [[1991]] asus jaama juhtima [[Ingmar Ott]], Riigi vähene finantseerimine viis töötajate ja jaamaga seotud elanike vähenemisele, samuti katkesid lühiajalised järvede komplekssed uurimistööd. 1990ndate keskpaiku taastus Limnoloogiajaama normaalne tegevus ning see tõi kaasa seal töötavate teadlaste publikatsioonide arvu ja kvaliteedi tõusu.
| |||