Haanja kõrgustik: erinevus redaktsioonide vahel

P
alguslause, vaata ka
(copy-paste)
P (alguslause, vaata ka)
{{kopipeist|allikas=http://www.estonica.org/est/lugu.html?kateg=2&menyy_id=606&alam=69&leht=2}}
 
'''Haanja kõrgustik''' on [[maastikurajoon]] [[Kagu-Eesti]]s.
 
Haanja kõrgustik on Eesti kõige “mägisem” ala. Ta paikneb vabariigi kagunurgas ning ulatub lõunas Lätisse ja idas Venemaale. Läti territooriumile jäävat osa tuntakse Aluksne või ka Ida-Vidzeme kõrgustikuna. Kõrgeim on kõrgustiku Eestisse jääv kesk- ja põhjaosa, kus üsna suurel alal ulatuvad küngaste laed üle 250 m ü.m.p. Siin asub Baltimaade kõrgeim koht — Suur Munamägi (317 m) ning tema naabruses veel teinegi üle 300 m küündiv küngas — Vällamägi (304 m). Viimane on ühtlasi Eesti suurima suhtelise kõrgusega looduslik pinnavorm, mille lagi kerkib jalamil oleva Perajärve pinnalt 88 m kõrgusele. Absoluutkõrguselt järgnevad Kerekunnu (296 m) ja Tsälbamägi (293 m).
Hinsa küngastikust lõunasse jääb mattunud oru kohale kujunenud Vana–Saaluse–Vastseliina nõgu (oru põhi on kuni 60 m meretasemest madalamal). Nõgu täidavad sandurtasandik ning Piusa jõe keskjooksu org, mistõttu pinnamood on siin üsna rahulik. Nõost lõunas, Vastseliina ja Ruusmäe vahel ning kagus kuni Luhamaani valitseb keskmise kõrgusega küngastest ja nõgudest tihedasti liigestatud reljeef. Kõrgustiku lääne- ja edelaosas on eristatav orgudest liigestatud küngastik Trumbipalust Krabini Paganamaal.
 
== Vaata ka ==
*[[Haanja servamoodustiste vöönd]]
 
[[Kategooria:Eesti geograafia]]