Viljandi piiramine (1211): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Akra (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
20. rida:
|}
 
'''Viljandi piiramine''' ehk '''Viljandi lahing''' toimus [[1211]]. aastal. [[Lahing]] toimus eestlaste[[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|Eestlaste muistse vabadusvõitluse ajal]]. Lahing lõppes sakslaste pooliku võiduga, kuna [[linnus]]t ristisõdijad rünnakuga vallutada ei suutnud, kuid linnuses olevad eestlased ristiti.
 
 
[[1211]]. aasta kevadtalvel oli sakslaste suurimaks ürituseks [[Viljandi linnus]]e piiramine. Esmalt rüüstati ümbruskonda, rööviti toidumoona, tapeti ja vangistati küladesse jäänud inimesi. Osa vange toodi linnuse juurde, kus nad kaitsjate hirmuks tapeti ja nende surnukehad [[vallikraav]]i heideti.
 
Esimeses kokkupõrkes linnuse värava juures õnnestus kaitsjatel sakslased kaotusrohkelt tagasi lüüa ja saada saagiks vaenlase sõjavarustust. Piirajad ehitasid [[piiramistorn]]i, vallikraav täideti puudega ja torn lükati nende peale. Sealt visati odasid[[oda]]sid ja lasti [[amb]]udega kaitsjate pihta. Eestlased püüdsid omalt poolt piiramistorni põlema süüdata. Sakslased kasutasid siin esmakordselt Eestimaal [[kiviheitemasin]]at. Sellega loobiti päeval ja öösel linnusesse kive, tekitades üsna tõsist kahju. Lõpuks õnnestus sakslastel üks kindlustussein lõhkuda, aga selle taga oli viljandlastel veel teine. Ka jõudsid eestlased süüdatud linnuseosad kustutada. Järgmiseks hommikuks suudeti isegi kindlustused taastada.
 
Suutmata viie päevaga linnust vallutada, alustasid sakslased kuuendal läbirääkimisi. Kuna linnuses oli veepuudus, palju haavatuid ja langenuid, siis sõlmisid vanemad piirajatega rahu. Linnusesse sisse lubati üksnes [[preester|preestreid]], kes olevat piserdanud pühitsetud veega linnust, maju, mehi ja naisi. Ulatuslikumat ristimist siiski ei toimunud, see lükati edasi "väga suure verevalamise tõttu". Saanud vanemate ja ülikute poegi pantvangideks, kiirustas vaenuvägi tagasi.
 
Suutmata viie päevaga linnust vallutada, alustasid sakslased kuuendal läbirääkimisi. Kuna linnuses oli veepuudus, palju haavatuid ja langenuid, siis sõlmisid vanemad piirajatega rahu. Linnusesse sisse lubati üksnes preestreid, kes olevat piserdanud pühitsetud veega linnust, maju, mehi ja naisi. Ulatuslikumat ristimist siiski ei toimunud, see lükati edasi "väga suure verevalamise tõttu". Saanud vanemate ja ülikute poegi pantvangideks, kiirustas vaenuvägi tagasi.
 
[[Kategooria:Lahingud Eestis]]