Jääkaru: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot muutis: fr:Ours polaire |
Resümee puudub |
||
18. rida:
'''Jääkaru''' (''Ursus maritimus'') on [[loomad|looma]][[liik (bioloogia)|liik]] [[karulased|karulaste]] (''Ursidae'') sugukonna [[karu (perekond)|karu]] (''Ursus'') perekonnast.
Jääkaru on levinud [[Põhjapoolkera]] polaaraladel. Jääkaru on maailma suurim maismaakiskija. Ta sulab täielikult kokku lumise ümbrusega. Karvkatte värvus võib varieeruda valgest kpllaseni. Jääkarud on hästi kohanenud eluks Arktika jäise keskkonna tingimustes.Nad on äärmiselt tugevad ning on kiire sammuga võimelised läbima pikki vahemaid. Karu jalatallad on karvaga kaetud,mis annab talle stabiilsuse jääl liikumiseks.
[[Pilt:Polar bear range map.png|thumb|Jääkaru areaal]]▼
==Põhiandmed==
===Suurus===
'''Kõrgus kummargilasendis:''' 1,5 m.
'''Kõrgus püstiasendis:''' 2,4-3,3 m.
'''Jalatalla suurus:''' 30 cm pikk ja 25 cm lai.
'''Kaal:''' Isastel 350-650 kg, emastel 175-300 kg.
===Paljunemine===
'''Suguküpsus:''' 3-5-aastaselt.
'''Paaritumisperiood:''' Märtsi lõpust mai alguseni.
'''Tiinuse kestus:''' 195-265 päeva.
'''Poegade arv:''' Tavaliselt 2.
===Eluviis===
'''Harjumuspärane eluviis:''' Elavad eraldi.
'''Toitumine:''' Hülged, loomakorjused, taimestik.
'''Eluea pikkus:''' 15-18 aastat.
==Toitumine ja jahipidamine==
Jääkarud toituvad põhiliselt hüljestest. Nad peavad jahti jääaukude juures,kus hülged käivad õhku hingamas või hiilivad jääl lebavate isendite juurde. Jääkarud tapavad hülge ainsa käpalöögiga. Hilissuvel ja varasügisel patrullivad jääkarud kaldal, otsides surnud vaalalisi ja morski. Ühe loomakorjuse juurde võib koguneda 10 kuni 20 karu. Suvel, kui ligipääsvateks osutuvad suuremad piirkonnad, muutub jääkarude toidulaud palju mitmekesisemaks. Pisinärilised, polaarrebased, täiskasvanud pardid ja hahad ning nende munad on siis karude toiduahela oluliseks täienduseks. Jääkarud söövad - nagu ka nende sugulased - taimetoitu, näiteks marju, seeni, samblikke, rohtu, oblikaid jms.
==Harjumused==
Jääkarud veedavad suurema osa aastast rüsijää lahvanduste piirkonnas. Kõige meelsamini viibivad nad lahvanduspiirkonnas, kus lisaks jääle on avavett ja maapinda. Nad on harilikult aktiivsed kogu aasta vältel.Toidu otsimisega tegelevad nii päeval kui öösel. Jääkarud on suurepärased ujujad, vette nad libistavad end või hüppavad pea ees. Ujumiseks kasutavad nad esikäppi ning võivad ujuda kiirusega kuni 10 km tunnis. Nad sukelduvad lahtiste silmade ja suletud ninasõõrmetega. Jääkarud on võimelised vee all vastu pidama kuni 2 minutit. Veest välja tulles raputavad otsekohe kasuka kuivaks.
==Paljunemine==
Jääkarude paaritumisaeg langeb varasuvesse, peamiselt aprillikuusse. Sel ajal läbivad isased emaste otsingul pikki vahemaid. Emased hoolitsevad järglaste eest vähemalt kaks aastat ning selle aja jooksul nad tiineks ei jää. Oktoobris ja novembris uuristavad karud põhjatuulte poolt kokkukuhjatud suurtesse lumehangedesse koopaid, mille suue jääb tavaliselt lõunasuunda. Kõik karud on võimelised endale koopaid uuristama, kuid harilikult jäävad seal pikemaks ajaks unne vaid tiined emased. Novembris või detsembris sündivad pojad kaaluvad 450-900 grammi ning on rotisuurused. Nad sünnivad ilma karvata, pimedate ja kurtidena. Kui nad esimest korda märtsi ja aprilli vahel koopast välja tulevad, on nad kasvanud juba kassisuurusteks.
==Kas tead, et...==
* Jääkarudel on väga tundlik haistmismeel ning nad on võimelised tundma loomakorjuse lõhna isegi 30 km kauguselt. Nad suudavad leida üles ka peaaegu kahemeetrise lume- ja jääkihi varjus lebavaid hülgeid.
* Jääkarutoidujäätmetest on täielikus sõltuvuses hulgaliselt polaarrebaseid, kes karude puudumise korral nälga sureksid.
* Jääkarud võivad joosta kiirusega 40 km tunnis. Tavaline aeglane tempo on 3-6,5 km tunnis
* Temperatuur jääkarude urgudes võib olla kuni 40 kraadi välistemperatuurist kõrgem.
== Esinemine ==
▲Arktika, Gröönimaa, Põhja-Ameerika ja Aasia põhjaalad.[[Pilt:Polar bear range map.png|thumb|Jääkaru areaal]]
== Kaitse ==
Kõikides riikides, kus jääkaru elab, on ta kaitse all ning tema küttimist piiratakse. Pärast Teist Maailmasõda oli jääkarusid alles vaid 5000 isendit. Tänapäeval hinnatakse jääkaru populatsiooni kogu maailmas kuni 40 000 isendile. Jääkaru tulevik sõltub arktilise keskkonna efektiivsest kaitsest.
==Loomaaed==
[[Tallinna Loomaaed|Tallinna Loomaaias]] oli [[2007]]. aasta septembrini isane jääkaru [[Franz (jääkaru)|Franz]]. Tema paariline oli [[Vaida (jääkaru)|Vaida]], kellega Franzil sündis mitu järglast, neist viimane [[Frida (jääkaru)|Frida]].
| |||