Jean-Bertrand Aristide: erinevus redaktsioonide vahel

'''Jean-Bertrand Aristide''' [žan-bertr'aan arist'iid] ([[hüüdnimi]] [[Haiti]]l '''Titide'''; sündis [[15. juuli]]l [[1953]]) oli Haiti [[Haitipresident]] president ([[1991]], [[1994]]–[[1996]] ja [[2001]]–[[2004]]2001–2004. Endine [[katoliiklus|katoliku]] [[preester]] oli oma esimesel ametiajal [[1991]]–[[1996]]1991–1996 Haiti esimene demokraatlikult valitud president, kes valitses pärast [[Jean-Claude Duvalier]]' režiimi langust. Tema ametiaja katkestas [[sõjaväeline riigipööre]]. Aristide'i teine [[ametiaeg]] algas [[7. veebruar]]il [[2001]] pärast vaidlustatud [[valimised|valimisi]]. [[29. veebruar]]il [[2004]] astus ta tagasi ja põgenes riigist (mitmed allikad väidavad, et ta sunniti lahkuma relva ähvardusel).

Aastal [[1983]] läks Aristide Haitile tagasi, et saada preestripühitsus. Ta määrati [[küree]]ks ühes väikeses [[kogudus]]es ning seejärel ühe suurema koguduse küreeks [[La Saline]]'i [[slumm]]ides. Ta pooldas [[vabastusteoloogia]]t ning temast sai juhtiv tegelane katoliikluse [[radikalism|radikaalsemas]] tiivas Haitil (''ti legliz''). Tema [[jutlus]]i edastas üleriiklik katoliiklik [[raadio]]. Duvalier' režiim püüdis korduvalt teda vaikima sundida. Teda päästis ainult režiimi kokkuvarisemine aprillis [[1986]]. Poliitilise tegevuse eest heideti Aristide oma [[ordu]]st välja.

Pärast üleriiklike valimiste nurjumist ja nendega kaasnenud vägivalda [[1987]] suhtuti [[1990]]. aasta valimistesse ettevaatusega. Aristide seadis end presidendikandidaadiks ning pärast kuus nädalat kestnud [[valimiskampaania]]t (''Lavalas'') valiti "väike preester" 67% häältega presidendiks.

Aristide asus ametisse [[7. veebruar]]il [[1991]]. Valitsemise kvaliteet paranes tema ajal märgatavalt. Ent [[30. september|30. septembril]] [[1991]] leidistoimus aset [[sõjaväeline riigipööre]], mis sundis Aristide'i põgenema. Riigipööre kutsus esile suure paadipõgenike voolu. [[USA]] [[rannavalve]] päästis 1991–[[1992]] kokku 41 342 haitilast, mis ületas eelneval kümnel aastal päästetute koguarvu.

Aristide oli maapaos algul [[Venezuela]]s jsja hiljem [[USA]]-s, pingutades rahvusvahelise toetuse võitmise nimel. [[ÜRO]] kiitis heaks sekkumise Haiti asjadesse ning [[USA]] juhitud sissetungi ähvardusel varises [[sõjaväehuntahunta]] režiim kokku. [[15. oktoober|15. oktoobril]] [[1994]] läks Aristide Haitile tagasi, et oma ametiaja lõpuni valitseda. Sõjaväerežiim oli andnud ränga hoobi Haiti nõrgale majandusele ning Aristide pidi keskenduma peamiselt majandusmeetmetele. Samuti puhastas ta Haiti [[sõjavägi|sõjaväe]] paljudest sõjakoolis ''[[School of the Americas]]'' õppinud ohvitseridest ning rajas tsiviil-[[politsei]]jõud.

Rahvuskogu (''Assemblée Nationale'') valimistel [[juuni]]sjuunis [[1995]] saavutas veenva võidu [[koalitsioon]] ''Organisation Politique Lavalas'' (OPL).

Aastal [[1995]] lahkus Aristide preestriseisusest. Aastal [[1996]] abiellus ta [[USA]] kodaniku [[Mildred Trouillot]]'ga.

Aristide'i esimene ametiaeg lõppes [[veebruar]]isveebruaris [[1996]] ning [[konstitutsioon]] ei lubanud tal kaks ametiaega järjest president olla. Polnud selge, kas Aristide peab enne valimisi tasa tegema need kolm aastat, mis ta veetis maapaos, või tuleb ametiaja lõppemist arvestada rangelt kalendri järgi. [[USA]] survel otsustati viimase variandi kasuks. Detsembris 1995 peetud presidendivalimistel kogus 88% häältest [[René Préval]], Aristide'i väljapaistev abiline ja Aristide'i presidentuuri aegne peaminister alates [[1991]]. aastast, kes vannutati presidendiks 7. veebruaril [[1996]].

[[1996]]. aasta lõpus lõi Aristide OPL-ist lahku ning rajas uue [[partei]] ''[[Fanmi Lavalas]]'' (FL). OPL, millel oli nii Senatis (''Sénat'') kui ka Saadikutekojas ''Chambre des Députés'' [[enamus]], võttis uueks nimeks ''Organisation du Peuple en Lutte'' 'võitleva rahva organisatsioon', jättes alles lühendi OPL. [[1997]]. aasta aprilli senativalimistel osales ainult umbes 5% registreeritud valijatest ja nende läbiviijaid süüdistati võltsimises. Prévali valitsus ei tunnistanud tulemusi.

Mais 2000 osales uutel valimistel, millel valiti peaaegu kogu Rahvuskogu, üle 60% valijatest. FL saavutas täieliku võidu, kuid opositsiooniparteid, mis ühinesid liiduks ''Convergence Democratique'' (CD) , ei kiitnud heaks Ajutise Valimiskomisjoni (CEP) häältelugemismeetodeid ning nõudsid valimiste tühistamist.

Aristide võitis novembris [[2000]] toimunud presidendivalimised 91,8% häältest. Enamik opositsiooniparteisid boikoteerisid valimisi, väites, et neile ei anta õiglast võimalust. [[7. veebruar]]il veebruaril [[2001]] vannutati Aristide teiseks ametiajaks Haiti presidendiks. Samal päeval vannutas CD [[Gérard Gourgue]]'i uue ajutise valitsuse juhiks. Aristide nõustus Ajutist Valimiskomisjoni uuendama, kuid ei lülitanud selle koosseisu opositsiooni poolehoidjaid. Märtsis [[2001]] sai uueks peaministriks [[Jean-Marie Cherestal]].

CD ei kiitnud kumbagi muutust heaks ja valitsus püüdis lasta Gourgue'i arreteerida. Võimuvaakuumi tõttu kannatas majandus. Aristide püüdis opositsiooni lepitada: juunis [[2001]] astusid mõned vaidlusalustel kohtadel olevad senaatorid tagasi. Läbirääkimised FL ja CD vahel ebaõnnestusid korduvalt. Detsembri keskel 2001 üritati riigipööret. Majandus jätkas järsku langust ning Cherestal astus jaanuaris [[2002]] tagasi.

Opositsiooni vastuväidete tõttu ei õnnestunud korraldada [[2003]]. aasta lõpuks ette nähtud valimisi. Et enamiku parlamendiliikmete ametiaeg lõppes jaanuaris [[2004]], oli Aristide sunnitud valitsema seadluste abil. Ta lubas korraldada valimised kuue kuu jooksul, kuid opositsioon nõudis tema tagasiastumist.

[[5. veebruar]]il [[2004]] haaras mässuliste rühmitus "Revolutsiooniline Artibonite'i Vastupanurinne" võimu riigi suuruselt neljandas linnas [[Gonaïves]]'is. See oli suure Aristide'i-vastase ülestõusu ([[2004. aasta Haiti mäss]]) algus. [[22. veebruar]]iks olid mässilised vallutanud riigi suuruselt teise linna [[Cap-Haïtien]]i. Sellega lõhenes riik faktiliselt mässuliste võimu all olevaks põhjaks ja valitsuse kontrolli all olevaks lõunaks. Aristide'i advokaat nimetas mässu, mida olevat juhtinud [[USA]] kodanik [[Andy Apaid]], sõjaväeliseks riigipöördeks, väites, et kasutati [[Dominikaani Vabariik|Doninikaani Vabariigist]] toodud raskerelvi.

Mässulised tungisid mõne kilomeetri kaugusele pealinnast, ja kuigi Aristide oli varem rõhutanud, et ta jääb ametisse kuni oma ametiaja lõpuni veebruaris 2006, astus ta (nagu ametlikult teatati) [[29. veebruar]]i varahommikul siseriikliku ja rahvusvahelise surve all tagasi ning põgenes [[USA]] poolt tema käsutusse antud lennukiga [[Dominikaani Vabariik|Dominikaani Vabariigi]] ja [[Antigua]] kaudu [[Kesk-Aafrika Vabariik]]i ja kavatseb elama asuda [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]i. Ajutiseks presidendiks sai Kassatsioonikohtu esimees [[Boniface Alexandre]].

[[1. märts]]il teatas Aristide salaja [[mobiiltelefon]]i kasutades [[USA]] [[Esindajatekoda|Esindajatekoja]] liikmetele [[Maxine Waters]]ile ja [[Charles Rangel]]ile ning ühele sõbrale, et ta ei astunud tagasi, vaid USA diplomaadid ja merejalaväelased sundisid teda tagasi astuma ning et ta rööviti USA merejalaväekorpuse poolt: "USA merejalaväelased röövisid mu ja sundisid Haitilt lahkuma, ma ei astunud tagasi." Seda kinnitas Aristide'i [[Kesk-Aafrika Vabariik]]iVabariiki viinud lennukompanii [[TransAfrica]] juht. Samuti väitis ta, et relvastatud sõjaväeline valve hoiab teda endiselt pantvangis ja suhtlemisvõimaluseta. Intervjuus [[CNN]]-ile ütles ta, et tema eemaldamine riigist oli [[riigipööre]]. Tundmatud ameeriklased ja haitilased olevat sundinud teda tagasi astuma ning minema Haitist lahkuvasse lennukisse. Röövimisloo detailid lahknesid näiteks selles, kas tal olid [[käerauad]], mis vägedega oli tegemist ja miks USA sõjaväelasi enam ei olnud, kui lennuk maandus Kesk-Aafrika Vabariigis. Esindajatekoja liikmed ütlesid, et käeraudu ei kasutatud, kuid Aristide'i maja valvur väitis, et Aristide viidi ära relvaähvardusel ja raudus kätega.

[[14. märts]]il 2004 lahkus Aristide Kesk-Aafrika Vabariigist ning suundus [[Jamaica]]le. See jahmatas [[Prantsusmaa]] ja [[USA]] valitsust, kelle meelest tema viibimine piirkonnas destabiliseerib Haitit. USA suursaadik Haitis [[James Foley]] hoiatas Aristide'i, et ta ei tohi Haitile kunagi lähemale tulla kui 150 [[miil]]i. [[Condoleeza Rice]] olevat öelnud, et ei taha teda üldse näha läänepoolkeral.

[[31. jaanuar]]il 2004 saabus Aristide [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]iVabariiki, kuhu ta võib [[eksiil]]i jääda, kuni ta saab turvaliselt Haitisse naasta.