Paul Vent: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Akra (arutelu | kaastöö)
Epp (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida:
'''Paul Vent''' [[Vabadusrist|VR II/3]] ([[11. veebruar]] [[1900]] [[Ahja vald]]-[[1944]] Lõuna-Eesti) oli Eesti sõjaväelane, [[kolonelleitnant]] (''[[Obersturmbannführer]]'').
Paul Vent oli kogenud ja hea juhtimisvõimega rindemees.
Vent teenis oma elu jooksul välja nii [[Vabadusrist]]i kui ka [[Raudrist]]i.
 
==Elulugu==
Vent omandas üldhariduse [[Tartu Reaalkool]]is, kust ta [[1917]]. a.-laastal astus vabatahtlikult [[Vladimir]]i sõjakooli. Kommunistide riigipöörde tõttu jäi ta ohvitseriks ülendamata. [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] tegi kaasa vabatahtlikuna [[2. Ratsarügement|2. Ratsarügemendi]] koosseisus, lahingutes ülesnäidatud vahvuse eest ülendati [[lipnik]]uks. Vent võttis lahingutest osa lõunarindel, Läti vabastamisel ja [[Landeswehr]]i vastu. Ta oli pikka aega [[Ratsarügement|Ratsarügemendis]] tegev varustusalal ning tagalaülemana. [[1940]]. a.-laastal oli Vent [[major]].
 
Vent omandas üldhariduse [[Tartu Reaalkool]]is, kust ta [[1917]]. a.-l astus vabatahtlikult [[Vladimir]]i sõjakooli. Kommunistide riigipöörde tõttu jäi ohvitseriks ülendamata. [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] tegi kaasa vabatahtlikuna [[2. Ratsarügement|2. Ratsarügemendi]] koosseisus, lahingutes ülesnäidatud vahvuse eest ülendati [[lipnik]]uks. Vent võttis lahingutest osa lõunarindel, Läti vabastamisel ja [[Landeswehr]]i vastu. Ta oli pikka aega [[Ratsarügement|Ratsarügemendis]] tegev varustusalal ning tagalaülemana. [[1940]]. a.-l oli Vent [[major]].
 
==Teine maailmasõda==
Kui Kaitsevägi muudeti [[Punaarmee]] [[22. Territoriaalkorpus]]eks, siis nimetati Vent 182. Diviisi ([[Tartu]]s) tagalaülemaks. Kui diviis saadeti [[1941]]. a.-laastal [[Pihkva]] taha, jäi Vent [[Eesti]]sse ning varjas ennast [[Otepää]] kandis kuni sakslaste tulekuni.
[[1944]]. a.-laastal juhatas Vent [[45. SS-Vabatahtlike Grenaderirügement]]i. Sakslased ülendasid ta ''[[Obersturmbannführer]]iks''.
Venti rügement võttis osa lahingutest [[Vepsküla]] ja [[Siivertsi]] juures. Viibides tihtiTihti võitlusväljal osutusviibides talle võimalikukssai operatsioonita pidevnäidata jaoma otstarbekohaneoskust juhtimineoperatsioone otstarbekohaselt juhtida. Oma isikliku vaprusega oli Vent kõigile alluvatele eeskujuks.
Nende lahingute eest anti Ventile [[11. märts]]il [[1944]] üle I klassi [[Raudrist]].
 
Kui Kaitsevägi muudeti [[Punaarmee]] [[22. Territoriaalkorpus]]eks, siis nimetati Vent 182. Diviisi ([[Tartu]]s) tagalaülemaks. Kui diviis saadeti [[1941]]. a.-l [[Pihkva]] taha, jäi Vent [[Eesti]]sse ning varjas ennast [[Otepää]] kandis kuni sakslaste tulekuni.
[[1944]]. a.-l juhatas Vent [[45. SS-Vabatahtlike Grenaderirügement]]i. Sakslased ülendasid ta ''[[Obersturmbannführer]]iks''.
Venti rügement võttis osa lahingutest [[Vepsküla]] ja [[Siivertsi]] juures. Viibides tihti võitlusväljal osutus talle võimalikuks operatsiooni pidev ja otstarbekohane juhtimine. Oma isikliku vaprusega oli Vent kõigile alluvatele eeskujuks.
Nende lahingute eest anti Ventile [[11. märts]]il [[1944]] üle I klassi [[Raudrist]].
[[1944]]. a. aprillist juhatas Vent [[45. SS-Vabatahtlike Grenaderirügement|45. SS-Vabatahtlike Grenaderirügemendi]] asemel [[47. SS-Vabatahtlike Grenaderirügement]]i.
[[14. august]]il [[1944]] sai Vent [[Võitlusgrupp "Vent"]] ülemaks ja saadeti Tartu rindele. Võitlusgrupp taganes lahingutega [[Emajõgi|Emajõeni]] ja jäi seal kaitsele.
Tema surma kohta liigub kaks versiooni. Ühe järgi langes ta lahingus [[17. september|17. septembril]] [[1944]], teise järgi tegutses ta Lõuna-Eestis [[metsavennad|metsavennana]] ning langes lahingus [[1944]]. a.aasta novembris.
 
[[Kategooria:Eesti Teises maailmasõjas]]