Ungari renessanss: erinevus redaktsioonide vahel

== '''Renessanss kuningas Mátyási õukonnas''' ==

 

 

Renessansskultuuri esimeseks, ka Itaalia mastaabis oluliseks keskuseks Ungaris oli kuningas Mátyási Buda õukond. Enne seda oli väiksema kultuurilise keskuse loonud vaid János Vitez Váradis ja Esztergomis. Sellest kulukast kultuurist huvitas teda eelkõige kirjandus, seda ta harrastas ja toetas. Muudes valdkondades oli tema maitse mahajäänum, ilusate raamatute armastuse kõrval ta Itaalia arengu ja tulemustega sammu ei pidanud.

 

Vararenessansi keskuste, peamiselt Mátyási õukonnaga seondub renessanssarhitektuuri, kujutava ja tarbekunsti kodustamine, Itaalia vormide ja stiili siirdamine Ungarisse. Zsigmondi-aegne Masolini külalisesinemine Ungaris oli erandnähtus, János Vitéz ja ka Mátyás ise ehitasid kuni 1576. aastani veel gooti stiilis. Pärast Beatrixiga abiellumist algas Buda palee edasine ehitamine renessanss-stiilis, Visegrádi Doonau-äärse palee täielik ümberehitus ja selle arendamine Ungari renessanssarhitektuuri kõige kaunimaks ehitiseks koos selle kõrvale ehitatud kuninganna paleega. Mátyási Buda palee annab tunnistust Itaalia renessansi ja Ungari keskaegsete traditsioonide edukast sulandumisest: selles oli veel suur roll Ida-Euroopas levinud puitehitusel (Buda töid juhtiv itaalia arhitekt oli ka ise puusepp), ja hiljem ehitatud renessansstiib sobitus harmooniliselt mänguliste puittornide, rõdude ja treppidega rikkalikult liigendatud keskaegsete hooneosade ansamblisse.

 

Buda ja Visegrádi paleede sisekaunistuste kallal töötas terve armee dalmaatsia ja itaalia – peamiselt Firenze – meistreid. Osalt töötasid nad siin isiklikult, osalt saatsid Mátyási poolt tellitud töid. Kuninga tellimusel ühe Firenzes valmistatud, praeguseni säilinud suurejoonelise missarüü tarvis tegi joonised Botticelli, kes tõenäoliselt kavandas ka Mátyási troonikatte.

 

Mátyás ei rahuldunud ainult parimate itaalia kunstnike rakendamisega, vaid üritas luua ka kodumaist baasi, asutada ateljeesid. Kiviraiumistöökoja kõrval lasi ta Budas püstitada ka puutöökoja, panna aluse majoolikatootmisele, lisandusid tema raamatukogu jaoks vajalikud raamatumaalimis- ja raamatuköitmiskoda. Need itaallaste juhtimisel kujunenud töökojad rakendasid ühe enam ungarlasi, kes õppisid ära meistrite tehnika ja stiili ning seda kodumaistele nõuetele kohandades vahel ka originaalsel moel edasi arendasid. Näiteks esimese majoolikatöökoja etteotsa Alpidest põhjapool asus peagi ungari meister, kes kasutas itaalia maalitud majoolikat esmakordselt ahjukivina, selle huvides tõsiseid tehnoloogilisi probleeme lahendades. Ka itaalia meistrid juhindusid Ungari annetest, näiteks Giovanni Fiorentino kasutas renessansshauakividel sageli Pannoonia Rooma-aegsete hauakivide iseloomulikke motiive.

 

== '''Bibliotheca Corvina''' ==