Vikipeedia

Rapla kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
Epp (arutelu | kaastöö)
99 361 muudatust
toim
1. rida:
{{vikinda}}
 
'''Rapla Maarja-Magdaleena kirik''' on [[kirik]] [[Rapla]]s.
 
== Ajalugu ==
 
Legendi kohaselt ehitati [[Rapla kihelkond|Rapla kihelkonna]] esimene kirik Kuusikule[[Kuusiku]]le kruusamäe otsa. Asja sellest ehitusest aga ei saanud: ükskõik kui palju ehitajad ka ei pingutanud, töö edenes visalt. Lõpuks said ehitajad aru, et see koht pole Jumalale[[Jumal]]ale meelepärane. Proovisid siis kirikut Raikkülasse[[Raikküla]]sse ehitada, kutsusid [[munk|mungadki]] appi. Töö ikka ei edenenud. Mungad palusid öö otsa kiriku müüridel, kuid seegi ei aidanud. Jätsid siis mehed töö katki ja pöördusid nõu saamiseks targa poole. See käskis härjad vankri ette rakendada ja lasta neil ise kivikoormaga astuma hakata. Kus härjad seisma jäävad, seal ongi õige kiriku ehitamise koht. Härjad möödusid [[Rapla mõisastmõis]]ast, sammusid üle jõe ja peatusid hiiepuu all. Nii otsustatigi kirik Rapla jõe äärde rajada.
 
Rapla vana kiriku ehitajateks on peetud [[Padise klooster|Padise kloostri]] [[tsistertslaste ordu|tsistertslasi]] [[13.sajandisajand]]i IIteisel poolel. Rapla kirik oli pikk [[lööv|ühelööviline]] hoone, mille idaosas paiknes natuke kitsam [[kooriruum|kooriosa]]. Koor oli võlvitud mõneti omapärasel moel: altari[[altar]]i kohal kõrgus baldahiini[[baldahhiin]]i meenutav kaar, ülejäänud ruumiosa kattis [[ristvõlv]]. Koori idaseinas asus kolmikaken.▼
 
KunaEt Rapla kirik põles [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] müürideni maha, toimus [[1738]]. aastal põhjalik renoveerimine. Tõenäoliselt ehitati siis ka esimene [[käärkamber]]. Rapla vanal kirikul oli puust [[kellatorn]]. Pärast selle lagunemist ehitati [[1795]].aastal uus kivist torn, mis oli ühtlasi kirikuaia väravaks.▼
▲Rapla vana kiriku ehitajateks on peetud Padise kloostri tsistertslasi 13.sajandi II poolel. Rapla kirik oli pikk ühelööviline hoone, mille idaosas paiknes natuke kitsam kooriosa. Koor oli võlvitud mõneti omapärasel moel: altari kohal kõrgus baldahiini meenutav kaar, ülejäänud ruumiosa kattis ristvõlv. Koori idaseinas asus kolmikaken.
 
▲Kuna Rapla kirik põles Põhjasõjas müürideni maha, toimus [[1738]]. aastal põhjalik renoveerimine. Tõenäoliselt ehitati siis ka esimene käärkamber. Rapla vanal kirikul oli puust kellatorn. Pärast selle lagunemist ehitati [[1795]].aastal uus kivist torn, mis oli ühtlasi kirikuaia väravaks.
 
19.sajandi lõpul jäi kirik Rapla kogudusele väikseks, muutus varisemiohtlikuks ja lammutati. Uue kiriku ehituse algatajaks oli õpetaja Carl Eduard Malm. Moodustati ehituskomitee, kuhu kuulusid kiriku eestseisjad, kohalike valdade esindajad, arhitekt Friedrich Axel von Howen ja ehitusmeister Karl-Rudolf Valdes. Kirikule pandi nurgakivi [[1899]]. aastal. projekti autoriks oli Rudolf-Morits von Engelhardt. Arhitekt Howen muutis aga projekti ja nii erineb tegelikult valminud kirik esialgsest kavandist.▼
 
▲[[19.sajandisajand]]i lõpul jäi kirik Rapla kogudusele[[kogudus]]ele väikseks, muutus varisemiohtlikuks, ja lammutati. Uue kiriku ehituse algatajaks oli [[kirikuõpetaja|õpetaja]] [[Carl Eduard Malm]]. Moodustati ehituskomitee, kuhu kuulusid kiriku eestseisjad, kohalike valdade[[vald]]ade esindajad, [[arhitekt]] [[Friedrich Axel von Howen]] ja [[ehitusmeister]] [[Karl-Rudolf Valdes]]. Kirikule pandi [[nurgakivi]] [[1899]]. aastal. projekti autoriks oli [[Rudolf-Morits von Engelhardt]]. Arhitekt Howen muutis aga projekti ja nii erineb tegelikult valminud kirik esialgsest kavandist.
==Kirjeldus==
[[1901]]. aastal valminud Rapla kirik on üks stiilipuhtamaid [[uusromaani stiilistiil]]i järgivaid ehitisi [[Eesti]]s. Rapla kiriku omapära teiste maakirikutega võrreldes seisneb eelkõige tema suurtes mõõtmetes ja kahe torniga fassaadis[[fassaad]]is.▼
 
Laudadest võlvid olid Rapla uue kiriku ehitamise ajal väga moodsad. Kiriku koor järgib [[gooti stiil|gooti]] kunsti traditsioone. PolügonaalseltPolügonaalset apsiidi[[apsiid]]i ümbritseb gooti katedraalide[[katedraal]]ide kabelitepärga[[kabel]]itepärga meenutav madal hoone osa, milles paiknevad abiruumid. Interjööris domineerivad peenikesed [[poolsammas|poolsambad]], millele toetuvad [[võlviroie|võlviroided]] suubuvad lae keskel asetsevasse päiskivisse[[päiskivi]]sse. Ruumi jaotus kaheks korruseks on tüüpiline 19. sajandi kirikuarhitektuurile. Üksteise kohal paiknevad akenderead torkavad silma juba kiriku eksterjööris. [[luterlus|Luteri usu]] kirikutele tehtudkehtis ettekirjutus oli, et [[kantsel|kantslist]] lugev õpetaja peab olema nähtav ruumi igast punktist. Selleks ehitati seinte äärde väärid, kuhu paigutati astmetena tõusvad pingiread. Vitraažakende[[Vitraažaken]]de vapid kuuluvad neile ümbruskonna mõisnikele[[mõisnik]]ele, kes olid seotud uue kiriku ehitusega.▼
▲1901.aastal valminud Rapla kirik on üks stiilipuhtamaid uusromaani stiili järgivaid ehitisi [[Eesti]]s. Rapla kiriku omapära teiste maakirikutega võrreldes seisneb eelkõige tema suurtes mõõtmetes ja kahe torniga fassaadis.
 
Rapla kiriku esimese oreli[[orel]]i ehitas [[1841]]. aastal kohalik [[köster]] [[Ludwig Johann Karell]]. Pilli tööiga aga ei kujunenud kuigi pikaks ning [[1878]]. aastal telliti Saksamaalt[[Saksamaa]]lt uus orel, mis viidi üle ka praegusesse kirikusse. [[1939]]. aastal valminud heakõlaline vendade Kriisade[[Kriisa]]de orel on juba kolmas Rapla kirikus. Kiriku kantsel valmis [[Christian AckermanniAckermann]]i töökojas [[1700]]. aastal. Altariseina valmistas Rapla kirikule [[Lübeck|Lüübeki]] päritoluga [[Tallinn]]a meister [[Quirinus Rabe]] [[1737]]. Altarimaali[[Altarimaal]]i autoriks on [[Carl Siegismund Walther]], [[1862]].▼
▲Laudadest võlvid olid Rapla uue kiriku ehitamise ajal väga moodsad. Kiriku koor järgib gooti kunsti traditsioone. Polügonaalselt apsiidi ümbritseb gooti katedraalide kabelitepärga meenutav madal hoone osa, milles paiknevad abiruumid. Interjööris domineerivad peenikesed poolsambad, millele toetuvad võlviroided suubuvad lae keskel asetsevasse päiskivisse. Ruumi jaotus kaheks korruseks on tüüpiline 19. sajandi kirikuarhitektuurile. Üksteise kohal paiknevad akenderead torkavad silma juba kiriku eksterjööris. Luteri usu kirikutele tehtud ettekirjutus oli, et kantslist lugev õpetaja peab olema nähtav ruumi igast punktist. Selleks ehitati seinte äärde väärid, kuhu paigutati astmetena tõusvad pingiread. Vitraažakende vapid kuuluvad neile ümbruskonna mõisnikele, kes olid seotud uue kiriku ehitusega.
 
Stiilipuhta arhitektuurilise lahenduse ja eeskujuliku teostusega umbes 900 istekohaga Rapla kirik mahutab ligi 3000 inimest. Suure ja avara hoone teevad hubaseks altar ja kantsel, elusuurune puidust [[krutsifiks]] [[15. sajandistsajand]]ist ja altariruumi vitraažid[[vitraaž]]id. Suurepärast interjööri täiendavad Gildemanni[[Gildemann]]i meistrite poolt valmistatud [[ristimiskivi]] ja Haanja orelimeistrite vendade Kriisade ehitatud [[kontsertorel]].▼
▲Rapla kiriku esimese oreli ehitas [[1841]]. aastal kohalik köster Ludwig Johann Karell. Pilli tööiga aga ei kujunenud kuigi pikaks ning [[1878]]. aastal telliti Saksamaalt uus orel, mis viidi üle ka praegusesse kirikusse. [[1939]]. aastal valminud heakõlaline vendade Kriisade orel on juba kolmas Rapla kirikus. Kiriku kantsel valmis Christian Ackermanni töökojas [[1700]]. aastal. Altariseina valmistas Rapla kirikule Lüübeki päritoluga [[Tallinn]]a meister Quirinus Rabe [[1737]]. Altarimaali autoriks on Carl Siegismund Walther, [[1862]].
 
==Inimesed==
▲Stiilipuhta arhitektuurilise lahenduse ja eeskujuliku teostusega umbes 900 istekohaga Rapla kirik mahutab ligi 3000 inimest. Suure ja avara hoone teevad hubaseks altar ja kantsel, elusuurune puidust krutsifiks 15. sajandist ja altariruumi vitraažid. Suurepärast interjööri täiendavad Gildemanni meistrite poolt valmistatud ristimiskivi ja Haanja orelimeistrite vendade Kriisade ehitatud kontsertorel.
Rapla koguduse tugevuseks sajandi jooksul on olnud siin pikemat aega töötanud ja sügavad jäljed jätnud vaimulikud[[vaimulik]]ud. Kõige kauem on praeguse kiriku ajal töötanud kirjanik [[Juhan Liiv]]i lellepoeg [[praost]] [[Joosep Liiv]] (Raplas [[1907-]]–[[1941]]), kes oli ka ise hea luuleandega ning töötas enne sõda pikka aega piiblitõlke komisjoni esimehena. Vana Testamendi professor [[Evald SaagiSaag]]i ([[1944-]]–[[1962]]) elutööks sai samal ajal Kirikuvalitsuse[[Kirikuvalitsus]]e juures [[Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudi]] loomine ja teoloogilise õpetuse järjepidevuse säilitamine. Esimesed sõjajärgsed aastakümned olid kiriku jaoks kõige raskemad. Raplas, kus kiriku kõrval tegutses ka veel elujõuline [[vennastekogudus]], oli riigipoolne surve eriti tugev. [[1962]]. aastal saadeti kohalike võimukandjate nõudel Evald Saag Raplast ära, aasta hiljem suleti vägivaldselt ka vennastekoguduse palvemaja. Järgmine vaimulik praost [[Esra Rahula]] ([[1962-]]–[[1991]]) oli kohaliku päritoluga mees, kes suutis oma tarkuse ja tasakaalukusega olukorda stabiliseerida. Alles järsult kasvanud töökoormus [[1980. aastad|kaheksakümnendate aastate]] lõpus, mil koguduses toimus üle neljasaja ristimise aastas, sundis teda pärast 29aastast29 aastat kestnud viljakat tööd pensionile jääma.▼
 
▲Rapla koguduse tugevuseks sajandi jooksul on olnud siin pikemat aega töötanud ja sügavad jäljed jätnud vaimulikud. Kõige kauem on praeguse kiriku ajal töötanud kirjanik [[Juhan Liiv]]i lellepoeg praost Joosep Liiv (Raplas 1907-1941), kes oli ka ise hea luuleandega ning töötas enne sõda pikka aega piiblitõlke komisjoni esimehena. Vana Testamendi professor Evald Saagi (1944-1962) elutööks sai samal ajal Kirikuvalitsuse juures Usuteaduse Instituudi loomine ja teoloogilise õpetuse järjepidevuse säilitamine. Esimesed sõjajärgsed aastakümned olid kiriku jaoks kõige raskemad. Raplas, kus kiriku kõrval tegutses ka veel elujõuline vennastekogudus, oli riigipoolne surve eriti tugev. 1962 saadeti kohalike võimukandjate nõudel Evald Saag Raplast ära, aasta hiljem suleti vägivaldselt ka vennastekoguduse palvemaja. Järgmine vaimulik praost Esra Rahula (1962-1991) oli kohaliku päritoluga mees, kes suutis oma tarkuse ja tasakaalukusega olukorda stabiliseerida. Alles järsult kasvanud töökoormus kaheksakümnendate aastate lõpus, mil koguduses toimus üle neljasaja ristimise aastas, sundis teda pärast 29aastast viljakat tööd pensionile jääma.
 
 
Rapla Maarja-Magdaleena kirik on vaieldamatult Rapla sümboliks.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Rapla_kirik"